5.-7. septembrini kogunevad keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli eestvõttel Lahemaale Palmsesse 12 riigi esindajad arutama Euroopa Rohelise Koridori arendamisega seotud koostööküsimusi.
Euroopa Rohekoridor jõuab Eestisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rohelise koridori loomise mõte tekkis 2004. aastal Fertö-Hanság'i rahvuspargis Ungaris ja selle eesmärgiks on rajada Barentsi merest kuni Musta mereni 6800 kilomeetri pikkune kaitsealade ahel,» ütles Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) nõukogu liige, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Kalev Sepp.
Rohekoridorist peaks saama kogu Euroopa ökoloogilise võrgustiku selgroog, mis läbib 22 riiki ja jaguneb kolmeks regiooniks: Balti riigid ja Fennoskandia, Kesk-Euroopa ja Lõuna-Euroopa.
Palmses toimuval kolmandal Euroopa Rohekoridori seminaril keskendutaksegi riikide koostööle ning arutatakse, kuidas tõhusamalt kaasata looduskaitse spetsialiste ja kohalikke omavalitsusi.
Ühiselt tahetakse täpsustada, millised riikidevahelised koostööprojektid annavad Rohekoridori arendamisel kõige parema tulemuse.
«Rohekoridor on kui riikide koostöö sümbol, paiknedes endise Ida ja Läänt lahutanud piirjoone ehk niinimetatud raudse eesriide asemel,» ütles Sepp.
«Eestis kulgeks Roheline koridor piki rannikut, hõlmates endist piiritsooni. Koridori kuuluvad ka endised militaarbaasid Alam-Pedjal ja Kõrvemaal, mis nüüdseks on juba suures osas saanud kaitsealaks,» lisas professor.
Roheline koridor on ka kui oluline ökoloogiline ühenduskoridor liikide liikumiseks ühelt looduslikult alalt teisele. See on vajalik juhuks, kui kliimamuutus tingib liikide elupaikade teisenemise.
Sepa sõnul on Eestis küsimus veel selleski, kas Eesti suudab Rohekoridori abil eelkõige rannikupiirkonnas rakendada loodukaitse huve või jääb peale arendajate tahe.
Euroopa Rohelise Koridori projekti rahastab Saksamaa ning koordinaatoriks on Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) Euroopa direktoraat Brüsselis. Siinses regioonis suunab algatust Balti Keskkonnafond. Projekti on kaasatud ka valitsusväliste organisatsioonide esindajad.