/nginx/o/2013/09/05/2095183t1ha225.jpg)
7. septembril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees näitus «Vana-Hiina pronksikunsti tipphetked».
Eksponeeritud ligi poolsada pronksist tarbekunstieset moodustavad ühe säravama osa 5000-aastase ajalooga Hiina tsivilisatsioonist.
Esimest korda kerkis Hiina pronksikunst esile Xia dünastia ajal (~2100 eKr 1600 eKr), kuid selle tõeline õitseng saabus Zhou dünastia ajal (1112 eKr 256 eKr), jätkudes kuni Hani dünastiani (206 eKr 220 pKr).
Hiina minevikudünastiate aegsed käsitöölised ja kunstiloojad valmistasid arvukalt mitmesuguseid tarbekunstiesemeid just pronksist, kuna lisaks esteetilisele ilule on pronks materjalina tugev ning vastupidav.
Hiina muuseumides arvatakse tänaseni säilinud olevat üle 10 000 ajaloolise pronksist tarbekunstieseme. Tegemist on töödega, mis tänu autorite meisterlikkusele, detailirohketele mustritele ja lihtsatele, kuid elegantsetele kirjadele, on saavutanud ülemaailmse tuntuse.
Kuulsamate seas on näiteks Shi Qiangi pronksanum, mis kaevati välja Zhuangbai külas Fufengi maakonnas Shaanxi provintsis. Sel anumal on tekstid, mille kaudu võib tutvuda Zhou dünastia seitsme kuninga saavutustega.
Ka Dongjiacunis Shaanxi provintsis välja kaevatud iidset tseremoniaalset veeanumat ehivad kirjad, mis omakorda illustreerivad Hiina kõige varasemat kohtuotsust.
Näituse eksponaadid on täpsed koopiad tuntud esemetest, mis loodud Xia dünastiast Hani dünastiani. Enamik neist jäljendavad Zhouyuanis Shaanxi provintsis välja kaevatud arheoloogilisi leide. Seda piirkonda peetaksegi Hiina pronksikunsti koduks.
Näitusel leidub ka Zhou dünastia ajal valmistatud esemete koopiaid. Eksponaatide ainestik varieerub: on nii rituaalseid taieseid kui relvi, muusikariistu ja lihtsaid anumaid. Tööd aitavad mõista Hiina rikast ajalugu ja selle tänaseni säilinud tähelepanuväärset pärandit.
Näitus jääb avatuks 10. oktoobrini.