Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2095689t1h5b67.jpg)
1920.-1930. aastatel rajati väikelinnadesse, kus ujumisvõimalusi polnud, mitmeid supelasutusi. Enamasti paiknesid need jõgede ja järvede ääres. Nõmmel tuli otsida muid võimalusi. Ettepanekuid oli mitu, kuid realistlikum oli Nõmme ettevõtja Johan Musta kava ehitada supelbasseinid Mustamäe nõlvade alla.
Selgituseks olgu öeldud, et Mustamäe nime kandis Nõmme põhja- ja loodeosas paiknev asum, mida tänapäeval tuntakse Vana-Mustamäe nime all.
Vett oleks basseinid saanud looduslikest allikatest. 1927. aastal esitas Must ettepaneku Nõmme linnavalitsusele, kuid ei leidnud toetust. Ent Must ei loobunud plaanist 1934. aastal ostis ta Manfred von Glehnilt maatüki ning arhitekt Tõnis Mihkelson koostas Mustamäe supelasutuse ehitusprojekti.
Suurejooneline avamine
1935. aasta algul sõlmis Must Nõmme linnavalitsusega lepingu, millega sai Nõmme tagavaramaast 2 hektarit maad. Sinna pidi ta viie aasta jooksul ehitama kaks 50-meetrist ja 15 meetri laiust basseini ja neli veesoojenduse tiiki.
16. augustil 1936. aastal avati Mustamäe bassein. Avamispidustustel oli üle 3000 inimese. Selleks ajaks olid valmis üks bassein ja hüppetorn, samuti supelhoone. Vettehüppeid oli võimalik teha 3,5 ja 7 meetri kõrguselt.
1939. aastaks oli basseinide ja tiikide ehitamisel välja kaevatud 4650 m³ mulda. Umbes 4000 m² maa-ala oli kaetud kuni poole meetri paksuse liivakihiga ja muudeti plaaiks. Platsi kaunistamiseks oli selleks ajaks istutatud umbes 900 puud, 500 ilupõõsast ja 1000 meetrit hekke. Päevituskohad olid puudest ümbritsetud ning seetõttu tuulte eest kaitstud.
Kahe basseini vahel asus kahekorruseline, 370-ruutmeetrine kohvikuhoone. Kohvik tegutses algul ülemisel korrusel. 1940. aastaks toodi see alumisele korrusele ning seda laiendati tunduvalt. Suuremaks tehti ka tantsupõrand. Kohviku ligidal asus riietehoiu ja sportlaste hoone, mis oli samuti osalt kahekorruseline.
1938. aasta suvel külastas supelbasseini üle 35 000 inimese, 1939. aastal juba 50 000 inimest. Et võimaldada linlaste paremat juurdepääsu basseinidele, hakkas 1938. aastal käima bussiliin Vabaduse puiesteelt Glehni lossi juurde. Jätkusid basseini ja selle ümbruse ehitus- ja korrastustööd.
Mustamäelt alla supelbasseinini rajati korralik tee. 1940. aastaks ehitati 450 meetri pikkune jooksurada. Talvel kasutati basseini liuväljana. Supelasutuse juures korrastati suusarajad ning soojendustiike kasutati vähkide, forellide, kokrede, linaskite ja karpkalade kasvatamiseks. Supelmaja lähedusse asus elama kaks majesteetlikku luike, keda ujujad ja päevitajad ei häirinud.
Mõeldi ka talisuplejaile
Must plaanis basseine laiendada ning tulevikus taheti rajada ujumiskoht ja riietusruumid talisuplejatele. Kujunes 30-liikmeline basseini pidevalt külastavate talisuplejate ring. 1938. aastal loodi Mustamäe Spordiharrastajate Klubi, mis hakkas korraldama võistlusi Johan Musta rändkarikale.
Mustamäe basseine kasutati ka rahvusvaheliste ujumisvõistluste korraldamisel. Näiteks 1938. aasta juunis võistles seal Rootsi ujumiskuulsus Arne Borg koos mitmete Eesti tippujujatega.
Muu hulgas tahtis Must taastada ka Glehni lossi, kuhu pidi tulema kohvik ja restoran. Samuti plaanis ta kolmanda basseini, köisraudtee mäkketõusuks, suusahüppetrampliini ja bobiraja ehitamist. Senisteks töödeks oli Mustal kulunud ligi 100 000 krooni.
Kahjuks tõmbasid 1940. aasta sündmused nendele kavadele kriipsu peale. Supelasutus läks Tallinna Hotellitrusti valdusse ning endine omanik määrati ettevõtte juhatajaks. 19441947 oli Must Mustamäe kuurortide valitseja. Sõjajärgsetel aastatel peeti Mustamäe basseinis pea kõik kaalukamad ujumisvõistlused Eestis.
Samas tungis poliitika üha sagedamini teistesse eluvaldkondadesse. Kartes repressioonide ägenemist, pidi Must Nõmmelt lahkuma ning asus elama Pärnusse. Supelasutus läks Kalevi käsutusse. Nõukogude ajal hoiti aga hooldusega kokku ja hooned hakkasid lagunema.
1973. aasta tulekahjus hävis suverestorani hoone, samal ajal suleti bassein. Ka supelhoone oli juba osaliselt varisemas. Kuigi 1975. aastal valmis supelasutuse taastamisprojekt, edenesid tööd väga visalt. Alles 1984. aastal, kui baasi direktoriks sai Härm Ruuse, hakkasid asjad kiiremini arenema.
Tõsised muutused algasid Nõmmel aga pärast Eesti iseseisvuse taastamist.
Sportlik Nõmme
Homme, 9. septembril
1117 tasuta seikluspark ja basseinid, võimalus lasta vibu ja ronida ronimisseinal, rannavõrkpalli turniir.
11 laste 1 km jooks
12 15 km põhijooks
1315 lastele tasuta ponisõit
17 basseinide avamine
17.30 meelelahutuskava
18.30 Kolumbus Kris
20 Ultima Thule
Allikas: Nõmme Spordikeskus
Homme pidulikult avatavas Nõmme välisujulas on vesi praegugi veel 20 kraadi soe ning tõenäoliselt saavad külma trotsivad inimesed basseinis ka talvel supelda, siis aga enam mitte nii soojas vees. Seni said suplushuvilised end karastada räämas välisujula külmas, aga selges allikavees.
Ujula ümberehitus algas aprillis ning selle käigus on kaks basseini saanud helesinise plaatvooderduse ja vesi sillerdab seal päikesepaistel lausa silmipimestavalt. Rõõmu allikast tulev vesi on küll jääkülm, kuid basseinide elektrisoojendus kütab selle 20 kraadini ning hoiab pidevalt niisugust temperatuuri.
«Põhimõtteliselt võime vett ka kõrgemate kraadideni soojendada, kui selleks vajadus tekib,» selgitas Nõmme Spordikeskuse direktor Toomas Klasen. Eile esimeste seas vastremonditud basseini hüpanuna ütles ta, et vees on palju soojem kui väljas, sest õhutemperatuur jäi ennelõunal Nõmmel kindlalt alla kahekümne kraadi.
Kõigile midagi
Spordikeskuse juhtidel on mõte, et ujula võiks jääda avatuks ka talvel, kuigi vee soojendamine lõpeb külmade ilmade saabudes. Et kaks basseini on omavahel ühendatud ning pumbad ajavad vett seal pidevalt ringi, ei ole vähemalt keskmise Eesti talve tingimustes karta vee jäätumist.
See tähendab, et talisuplejatel avaneb meeldiv võimalus ka pakaseliste ilmadega basseini hüpata ja end karastada. Kas niisugune kava ka teoks saab, pole praegu veel päris selge. Talvel toodab spordikeskus vajadusel basseinide veest ka tehislund ümberkaudsete suusaradade tarvis.
Kaks 50 meetri pikkust nelja rajaga basseini on kujult täpselt ühesugused, ainult üks neist on mõeldud lastele ja suplejatele, teine aga tõsisematele ujujatele. Vastavalt sellele on ka sügavused erinevad ühes on vesi 6090, teises 115160 sentimeetrit sügav.
Järgmiseks suveks varustatakse sügavam bassein ka stardipukkidega, et vajadusel saaks seal ujumisvõistlusi korraldada.
«Võib-olla mõnes mõttes kipuvad basseinid oma kunagist võlu kaotama sellega, et seal ei ringle enam päris allikavesi,» selgitas Klasen. «Mingi koguse kemikaale oleme sunnitud puhtuse hoidmiseks veele lisama.» Ta lisas, et enne basseini hüppamist peavad kõik suplejad ja ujujad kohustuslikus korras dui alt läbi käima seegi nõue teenib vee puhtuse tagamise eesmärki.
Hüppetorni ei tule
1936. aasta augustis avatud Nõmme supelasutuses oli ka 10 meetri kõrgune hüppetorn, kuid see asus praeguse parditiigi ääres, kus tollal oli vee sügavus umbes neli meetrit.
1960. aastatel täideti tiik paekiviga. Kui nüüd tekiks soov sinna uuesti hüppetorn rajada, tuleks Klaseni sõnul hakata lõhketöid tegema, ent vähemalt praegu spordikeskusel niisugust kava ei ole.
Välisujulaga on see häda, et põhja kipub ikka prahti sadestuma. Klaseni sõnul on spordikeskus ka selle nuhtlusega võitlemisele mõelnud. Prügi hakkab basseinidest kokku korjama robot, mis liigub kaugjuhtimisega mänguauto põhimõttel mööda põhja ja kogub nagu tolmuimeja prahi kokku.
Nõmme basseine veega varustav Rõõmu allikas on nii võimas, et pärast ujula renoveerimise lõppu kulus vaid 55 tundi ehk natuke rohkem kui kaks ööpäeva, et basseinides oleks kokku 1800 kuupmeetrit vett. Selle veemassi soojendamiseks töötab seade, mille võimsus on võrreldav kahe 18-kilovatise saunakerisega.
Kõik ujula tehnilised seadmed asuvad kahe basseini vahel maa all ning nende peale on ehitatud väike kohvik, mis iga päev küll suplejaid ei teeninda, kuid soovi korral on võimalik seda mõne piduliku sündmuse tähistamiseks kinni panna.
Nõmme välisujula renoveerimise maksumusest tasus 6 miljonit krooni Tallinna linnavalitsus ning 4,5 miljonit laekus Euroopa Liidust Phare programmi raames.
Ujula päevapilet maksab täiskasvanule 50, lastele ja pensionäridele 30 krooni. Selle raha eest saab ka saunas käia.