Vabakutseline ajakirjanik Sulev Valner pidas mõistlikuks seda, et Eesti tänavatele on taas tekkinud kakskeelsed sildid, sest tema sõnul tuleb inimestega rääkida selles keeles, millest nad aru saavad.
Valner: kakskeelsed sildid tõi tänavatele majanduslik surve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe ajakirjanik Neeme Korv osutas Vikerraadio saates «Rahva teenrid» tähelepanu, et Eestis on päris palju kahes keeles olevaid silte ning ka valimisloosungid on muutunud kakskeelseks.
«Viimasel ajal on tõesti tulnud plakatite juurde ka venekeelne tõlge ja mitte ainult keskkonnas, kus on suurem vähemuse osakaal, vaid ka siinsamas Tallinnas, näiteks Pirita linnaosas,» märkis Korv.
Vabakutseline ajakirjanik Sulev Valner arvas, et see on ilmselt pragmaatilise arvestuse tulemus: «Loetakse võimalikud valijad näppude peal kokku. Samamoodi võib küsida, mille poolest see erineb, kui võtate näiteks Swedbanki või EMT infobülletääni - kõik on ju kahes keeles. Mingit valehäbigi pole enam ammu,» sõnas Valner.
«See võib mitte meeldida, aga majanduslik surve on selleks nii suur, sest inimesi, kes teist keelt räägivad, on piisavalt palju, et see tasub ära,» lisas ta.
«Ma julgen küll teha avalduse, mis kindlasti saab hulga kommentaare, aga minu meelest pole see üldse halb. Võib-olla vastupidi, probleem oleks see, kui need inimesed ei saaks mingit informatsiooni, kes eesti keelest piisavalt aru ei saa või seda teksti ei jälgi,» rääkis Valner.
Ta tõi ajaloolise paralleeli sellega, miks luteri kirik kunagi piibli eesti keelde tõlkis. «Ega ometi selleks, et eesti keelt arendada! Kogu eesmärk oli selles, et sõnum jõuaks pärale. Inimestega tuleb rääkida keeles, milles sõnum jõuab pärale,» oli Valner veendunud.