Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2097951t1h18c9.jpg)
1913. aasta augustis saatis «Hamleti» proove värvihais ja meeletu kopsimine. Estonia uuele majale anti viimast lihvi. Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi tegid nüüd, rahvusooperi juubeliaastal, ajaloole ringi peale, rääkides sedapuhku teatrimaja endaga.
Katri Aaslav-Tepandi: Estonia teater on küll saja-aastane, aga sina, maja, 1913. aastal sündinu, oled ju märksa noorem? Millised on sinu esimesed lapsepõlve mälupildid?
Ennast hakkasin ma mäletama, oot... see oli siis 1913. aasta augustist, «Hamleti» proovidest. Kõikjal oli värvihais, kopsiti ja saeti. Siis avastasin, et minu sees käratseb hulk inimesi, nimega näitlejad. Theodor Altermann ja Paul Pinna olid hakkajad poisid, nemad olid siin kõikse tulisemad.
Seal oli üks neiu ka, Erna Villmer, kes nüüd jälle siin majas aasta tagasi ringi liikus.
Tõnu Tepandi: Neid inimesi oli siis ikka veel. Keda sa veel mäletad sellest 1913. aastast?
Karl Jungholzi mäletan hästi, ta oli nagu vanem, targem. Lavastaja moodi mees. Ja siis olid veel näitlejad Betti Kuuskemaa, Netty Pinna, August Mihklisoo, Eduard Kurnim, Alfred Sällik, August Trilljärv, see igavene lõuapoolik, ning muidugi väike Toomas Tondu. Noort Hans Lauterit mäletan ka valju häälega lõbus poiss oli.
Ma mäletan, et siin käisid ka tähtsad kõvakübaratega mehed Jaan Linnamägi, tema oli kõva asjaajaja Estonia seltsis. Siis käisid siin Jaan Poska ja Konstantin Päts ja Juhan Luiga... need mehed käisid siin «kultuuralisi» sihte seadmas.
Tõnu Tepandi: Kas sa oma ehituslugu mäletad?
Ise ma ei mäleta, aga mulle on räägitud. Siin, minu koha peal, oli enne Vene turg.
Need eesti inimesed, kes mind siia ehitama hakkasid, need pidasid tulist lahingut Vene kubermanguvalitsusega.
Tsaariametnikud olid ju vastu, et mis see maarahvas siin endale ehitab, kuningalossi või!!! Ega see sakslastele ka meeldinud. Ikka taheti ära keelata. Aga näe valmis said minu, ja puha eesti rahva rahaga. Siin oli palju annetusi ja korjandusi.
Tõnu Tepandi: Sa pidid ju algul kõvasti vaeva nägema, et ennast üleval pidada, allkorrusel pidasid siin kauplusi ja restorani?
Jajah... Nüüd on küll hõlpsam põli, nüüd ma olen ikka päris ainult teatrimaja. Siis oli mul siin üks aasta laatsaret sees... see oli kas esimese või teise ilmasõja ajal, vat ei mäleta...
Katri Tepandi: Kui puhkes Esimene maailmasõda, siis Liibavist toodi sõjaväehaigla siia üle ja kuberneri käsuga võeti Estonia maja seltsilt ära.
Eks ta siis oli jah. Näitlejad kõik olid haigepõetajad, samal ajal ikka mängisid kah. Kõvad peod peeti haigla apteegi piiritusega maha, oli tore aeg.
Valges saalis olid haiglavoodid ja proove tehti maalrisaalis. (Maja jäi hetkeks mõttesse ja hakkas siis rääkima.) Mäletan üht imelikku näitemängu 1919. aastast. See oli niisugune näitemäng, kus lavalt räägiti ja saalist räägiti. Asutav Kogu oli selle näitemängu nimi.
Tõnu Tepandi: Ei, see polnud näitemäng, see oli päris elu. Sa oled osalenud ka Eesti riigi sünni juures. 23. aprillil 1919 tuli Estonias kokku esimene Eesti parlament Eesti Vabariigi Asutav Kogu.
Oh sa poiss!
Katri Tepandi: Mis sul sellest ajast meeles on, kui sa olid kümneaastane, 1920. aastatel?
See oli 1920. aastate keskpaigas või nii. Minu ümber käis üks tants ja kisa. Ma ei saanud enam aru, ka ma pean nüüd üks lõbuasutus olema või ma pean kuidagi tõsisem ja väärikam välja paistma. Kas ma olen opereti- ja komöödiateater või draama- ja ooperiteater?
Siin läksid operetinäitlejad ja draamanäitlejad omavahel nii kokku, et üks sülitas teisele näkku ja põrutas: «Miks meie peame teid ja teie sügavat kunsti üleval pidama! Rahvas tahab ju ainult operetti!» Mina kuulasin ja aru ei saanud. Mina olen ju selleks, et minu sees mängida, mitte kakelda.
Katri Tepandi: Mis sündmused sul veel eredalt meeles on?
Kas ma olin pealt kolmekümne või nii, kui äkki hakkas üks hirmus maru. See oli 1944. aastal... jah, 9. märtsil 1944.
Mulle hakati millegagi hirmsasti pähe lajatama. Nad lõhkusid mu tükkis maatasa. Mina mängisin siin veel Tubina balletti «Kratt» hea muusika, võimas, mulle kohe meeldis.
Kuramus, ja nemad hakkasid siis etenduse ajal lõhkuma, undas ja paukus. Jälle vihastan, kui meenutan. Lõhkusid mu kondid ära kohe. Aga kokku lapiti mind. Ants Lauterit sa ju tunned, tema juhtis neid kokkulappimise töid siin. Sain endale suure laemaali ja puha. See on siin laes ilusti siiamaani alles.
Kui ma õigesti mäletan, siis 1949. aastal siia draamatruppi enam ei lastudki. Näitlejad saadeti, vaat, sinna kõrvale, sellesse rohelisse majja, draamateatrisse. Nii sai minust puhtalt ooperi- ja balletiteater. Ma mõtlesin endamisi, et äkki nii ongi hea. Ruumi rohkem.
Tõnu Tepandi: Mis aegadel oled sa ennast kõige paremini tundnud?
Alguses, kui ehitati, 1913 oli väga tore. Siis, kui ma uue pöördlava sain 1928. Siis 30. aastatel, kui siin palju rahvast teatris käis ning väga uhke draama-, ooperi- ja tantsutrupp oli. Ja siis, kui mind pärast purukstampimist 1944 uuesti terveks ehitama hakati.
Ja nüüd on ka täitsa hea olla. Mind on viimasel paaril aastal kõvasti vuntsitud ja minu vana skeletti kõvasti remonditud. Sest see 1940. aastate ehitus käis ju tulistjalu. Viimase ajani oli mul seinte hõrenemine, mis nüüd kõik korda tehti. Ja nüüd ehitati mulle kupli alla, otse pähe, uus saal. Kammersaal, tead ju küll. Ei kurda, iga aastaga läheb paremaks.
Juubeliürituste kava
16.09: 12.00 küünalde süütamine estoonlaste kalmudel Eestis, Kanadas ja Rootsis.
16.09: 14.00 Estonia vana maja mälestusmärgi avamine Rävala puiesteel. Mälestusmärk tähistab 1944. aasta 9. märtsi pommitamisel hävitatud vana teatrihoone asupaika.
16.09: galaetendus «Estonia 100». Õhtu kolmeosaline programm pakub läbilõiget kolmest muusikateatri anrist ooperist, balletist ning operetist. Galaetendust dirigeerivad Arvo Volmer, Jüri Alperten, Aivo Välja, Neeme Järvi ja Eri Klas.
22.09: 18.00 raamatu «Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel» esitlus Estonia talveaias.
Trükis kätkeb teatri muusikalavastuste kavalehti sajandi jooksul, olles sellega kui omamoodi teatrikroonika. Raamatu põhiallikad on rahvusooper Estonia ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivid.
22.09: 19.00 A. H. Tammsaare draama «Juudit» esietendus. Draama «Juudit» on pühendatud Estonia sajanditagusele sõnateatrile. Selle lavastusega austatakse neid inimesi, kes 100 aastat tagasi panid aluse kutselisele Estonia teatrile. Lavastaja on Katri Aaslav-Tepandi, muusikaline kujundaja Helena Tulve, kunstnik Krista Tool.
Estonia teater läbi aja
1871 esimene näitemäng «Vallelik, kes tõtt rägib»
1906 esimene dirigent Otto Hermann
1907 esimene operett, Hervé «Mamzelle Nitouche»
1908 esimene ooper, Kreutzeri «Öömaja Granadas»
1911 esimene eesti operett, Wirkhausi «Jaaniöö»
1913 24. august esimene tööpäev uues Estonia teatri- ja kontserdimajas
1919 23. aprillil kogunes Estonia kontserdisaalis Eesti esimene parlament Eesti Vabariigi Asutav Kogu
1922 esimene täispikk ballett, Délibesi «Coppelia»
1928 esimene rahvuslik ooper, Aava «Vikerlased»
1944 esimene rahvuslik ballett, Tubina «Kratt»
1963 esimene muusikal, Loewe «Minu veetlev leedi»
Populaarsemad lavastused läbi aastate
Ooperid:
«Boheem», «Carmen», «Jevgeni Onegin» ja «Pajatsid» (lavastatud 9 korda)
Balletid:
«Giselle» (9), «Romeo ja Julia» (8) ja «Luikede järv» (6)
Operetid:
«Lõbus lesk» (8), «Silva» (6) ja «Nahkhiir» (6)
12 muusikajuhti ja peadirigenti
Otto Hermann 19061908
Adalbert Wirkhaus 19081912
Raimund Kull 19121920, 1921 1942
Juhan Aavik 19251933
Verner Nerep 19421944
Priit Nigula 19441951
Kirill Raudsepp 19511963
Neeme Järvi 19631975
Eri Klas 19751994 (peadirigent ja kunstiline juht)
Paul Mägi (19952002, algselt peadirigent, alates 1998 loominguline juht)
Jüri Alperten 20022004
Arvo Volmer (alates 2004 loominguline juht)
Muud huvitavat
Kõige vanem allesjäänud kostüüm pärineb 1945. aasta lavastusest «Kolm musketäri».
Vanim säilinud afi (pildil) on teatri avaõhtust 1906, mil Estonia nimetati kutseliseks teatriks.
Etendustes on kaasa teinud hobused, eesel, koer, kanaarilinnud, kukk ja kanad.
Teatrirahvas ja publik joob kuus ära ligi 80 kilo kohvi.
Teatrisaalis on 700 istekohta.
Staaikamad estoonlased
Kunstnik Eldor Renter (aastast 1951), lavastaja Arne Mikk (1952), laulja Tiit Tralla (1955), inspitsient Väino Aren (1957), flötist Sigrid Orusaar (1962)