Kuus võimalust, kuidas võib lõppeda presidendivalimine

Presidendi institutsiooni usaldas eelkõige üle poole lugejatest. Foto: Peeter Langovits

Mitte midagi ei ole veel selge. Kuigi täna hommikul koguneb Tallinna kesklinnas Estonia kontserdisaalis 345-liikmeline valimiskogu, et valida Eesti riigile ja rahvale president, võib vaid oletada, mis edasi juhtub.

Esiteks on riigikohtu poole teel kaks kaebust, üks Loksa ja teine Saue vallast, mille mõlema sisu on lihtne: valimiskogusse sattus valemängija ning vabariigi valimiskomisjon tegi sellega nõustudes vale otsuse. Riigikohus hakkab neid kaebusi arutama järgmisel nädalal.

Seni on riigikohtunikud tühistanud vaid ühe vabariigi valimiskomisjoni otsuse ning nõudnud komisjonilt probleemi täiendavat uurimist. Selle järel tehtud otsus, mis oli samasugune kui esimene, jäi jõusse. Apoliitilised – riigikohtu- ja parlamendivälised – juristid ennustavad, et ka praegused, Loksa ja Saue valijameeste suhtes tehtud otsused jäävad püsima.

Kahe hääle küsimus

Kui Eesti president valitakse näiteks kümnehäälelise ülekaaluga ja riigikohtunikud siiski otsustavad, et valimiskogus oli kaks vale inimest, ei muutu see oluliseks rikkumiseks, mis seaks tänase otsuse kahtluse alla.

Kui Arnold Rüütel või Toomas Hendrik Ilves saab aga presidendiks ühe- või kahehäälelise ülekaaluga, lõppeks Loksa ja Saue kaebuste rahuldamine ka presidendivalimise tühistamise ning uue valimiskogu kokkukutsumisega.

See on must stsenaarium. On veel kolm palju tõenäolisemat võimalust.

Kui valimiskogu valib täna presidendiks Ilvese, astuvad tema juurde kaks ihukaitsjat ja Ilves lahkub Estonia kontserdisaalist julgestuspolitsei antud auto tagaistmel.

Presidendiks saab ta aga hiljemalt 8. oktoobril, kui lõpevad Rüütli viieaastased volitused. Ilves peab andma riigikogu ees ametivande ja pidama troonikõne, pärast mida võtab Rüütlilt üle Kadrioru lossi ja alustab oma meeskonna – presidendi kantselei – moodustamist.

Presidendi ametihüvede seaduse järgi jääb sel juhul Rüütlile edasi ihukaitse, erasekretär, ametiauto ning tema elukoht on jätkuvalt julgestuspolitsei valve all. Kõik see toimub täpselt nii nagu viis aastat tagasi presidendiametist lahkunud Lennart Meri puhul.

Kui valimiskogu valib täna riigipeaks tagasi Rüütli, annab ta hiljemalt 8. oktoobril parlamendis uue ametivande ja mitte midagi rohkem ei muutu.

On ka võimalik, et valimiskogus – kus toimub kuni kaks hääletusvooru – ei saa Ilves ega Rüütel hääletajate enamuse toetust, mis on tõenäoliselt 173 inimest. Nii juhtuks, kui 20–30 Ilvese vastast nii vasakult kui paremalt laseksid valimiskastidesse kehtetud sedelid, kus pole risti Ilvese ega Rüütli nime taga või on ristid mõlema kandidaadi juures.

TAGASI RIIGIKOGUS

Sel juhul läheb presidendivalimine tagasi sellega augustis hätta jäänud riigikogusse, kes peab 14 päeva jooksul hakkama riigipead valima.

Seal seatakse taas üles kandidaadid, kusjuures Rüütel on juba ette teatanud enda mittekandideerimisest. Hääletatakse kolmes voorus ning võiduks on vajalik vähemalt 68 riigikoguliikme toetus.

Kui parlament ei tule ka siis oma ülesandega toime, koguneb uuesti valimiskogu jne. Seni on president jätkuvalt Arnold Rüütel, sest põhiseaduse järgi lõppevad riigipea volitused kas ametist tagasiastumisega, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega, tema surma korral või uue presidendi ametisseastumisega.

Mis toimub?

Presidendivalimine

• Esimene valimisvoor algab kell 12, teine kell 15.

• Kui valimiskogu kõik 345 liiget tulevad kohale ja hääletavad, siis saab presidendiks see, kes kogub vähemalt 173 toetushäält.

• Et mõlema kandidaadi pooldajate hulk on tasavägine, siis 20-30 valge sedeli (ühegi ristita või kahe ristiga valimissedeli) kasti laskmine tähendaks valimiste ebaõnnestumist valimiskogus.

• Sel juhul läheb presidendivalimine tagasi riigikogusse.

• Ülekanded Estoniast – ETVs kell 11.45, Vikerraadios kell 12.05, KUKU raadios kell 11.45.