/nginx/o/2013/09/05/2103829t1h93ac.jpg)
Tallinna vanalinna piiril seisva linnavolikogu historistlikus stiilis hoone remondi käigus tulid välja 19. sajandi lõpust pärinevad seinamaalingud, mida nüüd saab imetleda iga linlane.
Linnavolikogu hoone seinad peitsid historistlikke seinamaalinguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 19. sajandi lõpus noobliks linnavillaks ehitatud volikoguhoones 1997. aastal ümberehitus algas, oli remondiga liiga kiire, et maja kaunite sisekujunduselementide säilitamisele mõelda.
Seetõttu jäidki nüüdseks oma esialgse väljanägemise tagasi saanud seinamaalingud 1970. aastate algusest pärit polüesterkappide ja mitmekordse värvikihi alla oma aega ootama.
Üllatavad maalingud
«Üheksakümnendatel aastatel oli remondi ja uue saali ehitamisega tõesti tuli takus ning keegi ei tulnud selle pealegi, et ajaloolise hoone restaureerimisel on vaja esmalt ikka uuringud teha,» ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boriss Dubovik.
Suvel alanud remondile eelnesid ettevalmistustööd, mille käigus eemaldati esimese korruse ruumide seintelt kipsplaadid ja võeti vana värv kiht-kihilt maha. Siis ilmusidki lagedale 19. sajandi lõpust pärit historistlikud maalingud.
Duboviku väitel leidub Tallinna vanalinnas küllaldaselt taastatud barokkmaalinguid, kuid historistlikke ei ole varem ette tulnud.
«Keegi ei uskunud, et maalinguid seal hoones niipalju säilinud on,» ütles Dubovik. «Võtsimegi siis otsuse vastu, et need tasub kindlasti restaureerida.»
Nüüd on algupäraselt taastatud endise linnavilla esimese korruse salong, mis Nõukogude ajal oli vaheseintega eraldatud kolmeks pisikeseks kabinetiks. Maksma läks see 343 000 krooni.
Hoone restaureerimisprojekti autor Leila Pärtelpoeg on seisukohal, et kõik seal hoones leiduvad ajalooliselt väärtuslikud detailid tuleb uuesti esile tuua.
Igal juhul säilitada
«Minu seisukoht on, et kuna see maja on oma arhitektuuriperioodi väheseid hästi säilinud näiteid Tallinnas ja seal on palju oma perioodi stiilitunnuseid, siis tuleb need igal juhul säilitada,» ütles Pärtelpoeg.
Ta lisas, et niisuguses linnas nagu Tallinn peab volikogu vana ja väärikas hoone igal juhul jätma sisenejale mulje, et seal ei ole vanast lihtsalt mööda mindud.
Tööde muinsuskaitselise järelevalve juhi Helve Ilvese sõnul kasutasid töömehed looduslikke käsitsi segatud liimvärve, et kõik oleks võimalikult lähedane ruumi esialgsele väljanägemisele.
Sama üritati saavutada ka saali uste juures. 1997. aasta remondi ajal asendati vanad tammeuksed männipuiduga. Nüüd töötlesid restauraatorid uksi nii, et neil on jälle tamme väljanägemine.
Esindusvilla vanalinna piiril
1879. aastal projekteeris maja Aleksander Holmbergi tellimusel linnaarhitekt Nicolai Thamm. Villa oli nii välis- kui ka sisekujunduse poolest Tallinna tolle ajastu stiilsemaid.
1911. aastast kuulus parun Girard de Soucantoni perekonnale.
1921. aastast kuulus äriühingule Inglis-Eesti Import Ko.
1947. aastal varustati keskküttega ja seal asus tööle EKP Tallinna Linnakomitee.
1974. aastal sai uueks kasutajaks Rahvakontrolli Komitee, majas tehti suuremaid ümberehitusi.
1991. aastal sai hoone omanikuks Tallinna linnavolikogu kantselei.
1997. aastal ehitati põhjalikult ümber maja katusekorrus.
Allikas: Tallinna kultuuriväärtuste amet