Teder hakkab valimiste järel taas analüüsima Tallinna valimiskorda

Valijad 2005. aasta kohalikel valimistel Pirital valimisjaoskonnas nr 116.

FOTO: Raigo Pajula.

Õiguskantsler Indrek Teder kavatseb pärast oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi taas analüüsida eelmise aasta lõpul suure käraga muudetud Tallinna valimissüsteemi, et veenduda, kas tehtud muudatused tagasid selle seaduslikkuse.

«Õiguskantsler leidis, et valimisseadusesse viidud muudatustele põhiseadusliku hinnangu andmiseks on vajalik täiendav analüüs, mis saab tugineda valimispraktikal,» seisab täna riigikogule üle antud ja avalikustatud õiguskantsleri 2008. aasta tegevuse ülevaates. «Seetõttu ta vastuvõetud seadust ka ei vaidlustanud.»

Õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik märkis, et Tederi jaoks ei ole Tallinna valimissüsteemi küsimus veel lõplikku lahendust saanud ning ta kavatseb pealinna volikogu valimisi ja selle tulemust põhjalikult analüüsida, et hinnata, kas tema poolt varem välja toodud puudused said kõrvaldatud.

Teder tegi mullu novembris riigikogule ettepaneku viia Tallinna valimissüsteem põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul oli mandaatide jaotus Tallinna valimisringkondade vahel vastuolus valimiste proportsionaalsuse ning ühetaolisuse põhimõtetega.

Teder tõi välja, et kuna piritalase hääl oli ligi neli korda suurem kui lasnamäelase oma, siis ei olnud täidetud põhiseaduse nõue tagada demokraatlikel valimistel võrdsed võimalused.

Lasnamäelase hääle nõrkuse tingis asjaolu, et kaheksa ringkonnaga süsteemi kohaselt lähevad pooled volikogu kohad jagamisele kaheksa linnaosa vahel võrdselt ning ainult ülejäänud mandaadid arvestades valijate arvu linnaosades.

Probleemi lahendusena soovitas Teder kaaluda Tallinnas vaid ühe valimisringkonna moodustamist või mitme ringkonna moodustamist, mille puhul valijate hääle kaal oleks ligilähedasem ja erinevused kandidaatide võimalustes valituks saada ei oleks sedavõrd suured.

Riigikogu asus õiguskantsleri ettepanekul Tallinna valimissüsteemi muutma ning kehtestas valitsusliidus olnud Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning sotside eestvedamisel suurte vaidluste saatel viimaks korra, mis nägi ette pealinna volikogu suurendamist 63-lt 79-le.

Samas jäid alles linnaosadel põhinevad kaheksa valimisringkonda ning ka põhimõte, et mandaadid lähevad linnaosade vahel jagamisele teatud erijaotusega, mis annab väiksematele linnaosadele rohkem mandaate, kui nad saaksid pelgalt elanike arvu arvestades.

Keskerakond protestis muudatuste vastu ägedalt, leides, et uuendused jätsid endistviisi alles suure vahe piritalase ja lasnamäelase hääle kaalul. Keskerakondlik Tallinna linnavõim kaebas seadusemuudatuse ka riigikohtusse, kuid kohus linnale õigust ei andnud.

Tallinna uue valimissüsteemi üks väljatöötajaid Urmas Reinsalu (IRL) on varem öelnud, et mandaatide jagamine pelgalt elanike arvu arvestades oleks suurendanud väiksemate linnaosade identiteediprobleemi ehk nende mõju volikogus oleks liiga väikeseks muutunud. Tema hinnangul tagab uus süsteem palju täpsema suhte saadud häälte osakaalu ja saadud volikogu kohtade arvu vahel.

Uus süsteemiga asendati Tallinna volikogu kohtade jaotamisel modifitseeritud D`Hondti süsteem tavalise D`Hondti süsteemi vastu. Modifitseeritud D`Hondti süsteem soosib enim hääli saanud erakonda, andes talle lisakohti.

See on viimastel Tallinna valimistel olnud just kasulik Keskerakonnale, kes neli aastat tagasi sai 41 protsenti valijate häältest, kuid pisut üle poole volikogu kohtadest ning naudib pealinnas ainuvõimu.

Keskerakonna suure valmisedu üheks võtmeks pealinnas on reeglina Lasnamäe, kus saavutatakse teiste erakondade üle seljavõit ja kus tavaliselt kandideerib ka partei esimees Edgar Savisaar.

Tagasi üles