Liikluskindlustuse Fond: promillipiir 0,5 kergitaks kaks korda õnnetuse riski

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei kontrollib alkoholijoovet.
Politsei kontrollib alkoholijoovet. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) taunis justiitsministeeriumi ettepanekut tõsta sõidukijuhtimisel lubatud joobeastet, sest see hägustaks võrreldes praegusega purjuspäi rooliistumise piiri.

LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul näitavad erinevad uuringud, et 0,2- kuni 0,5-promillise alkoholijoobega sõidukijuhil on kaks korda suurem risk sattuda inimvigastustega liiklusõnnetusse kui kainel juhil.

«0,5-promilline alkoholijoove veres vähendab sõidukijuhi tähelepanelikkust, halvendab koordinatsioonivõimet ning segab keskendumist, samuti soodustab selline kerge joove unisuse teket,» selgitas Ernits.

«Kui tavasituatsioonis saab kerges joobes juht sõiduki kontrollimisega enamasti hakkama, siis keerulises olukorras või väsimuse, haiguse või ärrituse kaasmõjul ei pruugita enam sõiduki ohutu juhtimisega toime tulla,» märkis ta.

Näiteks USA maanteede ja liiklusohutuse administratsiooni uuring näitab, et 0,2-0,49-promillise alkoholijoobega on nii meestel kui ka naistel kõigis vanuserühmades kaks kuni kolm korda suurem relatiivne risk sattuda liiklusõnnetusse võrreldes kainete juhtidega, teatas LKF.

Ernitsa hinnangul õõnestaks lubatud joobeastme tõstmine Eestis järjest enam levinud normi, et napsisena sõidukirooli ei istuta. «Kui praegu on igaühel lihtne aru saada, et alkoholi tarvitamise järel ei tohi sõidukit juhtida, siis joobe piirmäära tõstmine oleks omamoodi «natuke lubamine» ja hägustaks seda piiri,» ütles ta.

«Kuna alles 1. juulist kehtima hakanud uus liiklusseadus sätestab üheselt, et alkoholisisaldus sõidukijuhi veres ei tohi ületada 0,2 promilli, siis pole praegu mingil juhul mõistlik asuda taas reegleid muutma,» lausus Ernits. «Viimasel kahel aastal vähenenud raskete liiklusõnnetuste hulka ei saa veel kuidagi seostada hiljuti kehtima hakanud 0,2-promillise joobepiiranguga.»

Oma vastuseisust lubatud joobe tõstmisele teatas täna ka reformierakondlasest justiitsministri Rein Langi parteikaaslane ning riigikogu aseesimees Keit Pentus.

«Mina pean ideed sellest, et Eestis võiksid rahumeeli liikluses ukerdada kergelt uduse pilguga švipsis tegelased, halvaks mõtteks. Isegi väga halvaks,» märkis Pentus. «Ja mind ei veena argumendid, mis toovad peamiseks põhjenduseks seda, et naabrite juures on 0,5 promilliga rooli istumine lubatud.»

Pentuse sõnul ei mõista ta, mis on see probleem, mida vintis peaga inimeste roolilubamine Eestis lahendada aitaks.

«Küll aga kujutan ma väga selgelt ette, mis läheb halvemaks,» lisas ta. «Kujutan ette, kuidas muutub järjest hägusemaks piir selles osas, kas «täitsa okei» on rooli istuda ühe või kahe või kolme klaasi veini joomise järel või kahe-kolme viskiklaasi manustamise järel.»

Justiitsminister Rein Lang saatis eelmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, milles palus kaaluda lubatud joobeastme tõstmist 0,2 promillilt 0,5 promillile. Majandusminister Juhan Parts ütles aga esmaspäeval Postimees.ee`le, et ta ei toeta seda ideed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles