Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Soojuspumbaga kütte hinna pideva kerkimise vastu

Bestairi müügijuht Mihkel Lekk demonstreerib, et õhusoojuspumba tuppa jääv seade ei erine suuruse poolest kuigi palju tavalisest konditsioneerist. FOTO: Sille Annuk

Järjest rohkem huvituvad eestlased alternatiivsetest kütteallikatest, mille abil on võimalik leevendada üha tõusvaid küttekulusid.

Üks võimalus on mitmesugused soojuspumbad, mis Põhjamaades on kasutusel juba aastakümneid ning koguvad populaarsust ka Eestis.



Firma Bestair juhatuse liige Ivo Kõpper rääkis Sakalale, et soojuspump nõuab küll üsna suurt investeeringut, kuid see tasub ennast kindlasti ära. «Näiteks õhk-õhk-tüüpi soojuspumba keskmine tasuvusaeg on kolm aastat,» ütles ta.



Õhusoojuspump on odavaim ja levinuim


«Soojuspump kasutab ära väliskeskkonda salvestatud soojusenergiat ja muudab selle toasoojaks,» selgitas Ivo Kõpper.



Olenevalt sellest, kust täpselt nad sooja ammutavad ja mil moel seda toasoojaks muudavad, jagunevad pumbad eri liikidesse, nagu õhk-õhk- ja õhk-vesi-tüüpi ning maasoojuspump.



Kallimate seadmete hinnad algavad 100 000 kroonist. Need on sellisel juhul kas maasoojuspumbad või õhk-vesi-tüüpi pumbad.



Kõige odavamad ja Eestis praegu enim levinud on Kõpperi jutu järgi õhk-õhk-tüüpi pumbad. Nende hinnad algavad 22 000 kroonist.



«Toaõhk muudetakse masinas väljast tuleva soojusenergia abil soojemaks ning puhutakse siis tuppa tagasi,» kirjeldas Kõpper niisuguse pumba toimimist.



Tema sõnul ei saa soojuspumpa võrrelda puhuriga. «Tegemist on ikka täiesti erinevate seadmetega.»



Lisaks säästlikule kütmisele puhastab ja ioniseerib õhusoojuspump ruumis olevat õhku. See tekitab inimesel puhanud ja värske enesetunde. Suveajal saab õhusoojuspumpa kasutada ka jahutamiseks.



Vajab paralleelset kütteliiki


Õhusoojuspump vajab lisaks elektrienergiat. Näiteks Põhjamaades kõige enam müüdud Panasonicu pumbaga on võimalik 1 kWh elektrienergia kohta toota kuni 4,44 kWh soojust.



Meie oludes ei saa õhusoojuspumpa siiski ainsa soojusallikana kasutada. Teine kütteliik on samal ajal vajalik seetõttu, et õhusoojuspump suudab sooja toota kuni 15 külmakraadini. Krõbedama külmaga ilmasid, kui on abisoojaallikana tarvis kasutada kamin-, ahi-, õli- või elekterkütet, pole meil aga kuigi palju.



Kütteliike omavahel kombineerides leiab iga majapidamine endale kõige säästlikuma variandi.



Kokkuhoid kuni 50 protsenti

Õhusoojuspumpa kasutades võib säästa kuni 50 protsenti küttekuludest. Muidugi oleneb kokkuhoid sellest, milline on teine kasutusel olev kütteliik ja kui hästi on hoone soojustatud.



«Kõik hakkab pihta maja soojustamisest. Kui see pole hea, pole ka kütmine efektiivne,» nentis Ivo Kõpper.



Et välja selgitada, kas soojuspumpa on üldse mõtet muretseda ja milline see olema peaks, tuleb esmalt veidi arvutada.



«Elektriradiaatoriga kütmine võib külmadel talvekuudel 60 ruutmeetri suuruse korteri elektriarve kasvatada 1200 kroonini kuus. Õhk-õhk-tüüpi soojuspumpa kasutades oleks kulu aga vaid 400—500 krooni,» rääkis Kõpper.



Eeldus on avatud planeering


«Analüüsides oma arveid, saab välja arvutada, kui ruttu soojuspump end ära tasub. Enamasti võtab see umbes kolm aastat,» lisas ta.



Soojuspumba eluiga on keskeltläbi 10—15 aastat.



Üks õhusoojuspumba eduka kasutamise eeldus on see, et maja või korter, mida kütta tahetakse, oleks avatud planeeringuga. Kinniste uste taha soojus ei jõua.



Muidugi võib ruumide uksi lahti hoida. Kui leida seadmele õige koht, jaotub soojus selgi juhul ühtlaselt.



«Praktika näitab, et olenevalt planeeringust saab ühe siseseadmega soojaks kütta kuni 180 ruutmeetri suuruse maja. Samas 30—40 ruutmeetrise korteri tarvis pole säärast seadet vist tõesti mõtet muretseda,» hindas Kõpper.



Õhusoojuspumba paigaldamine on tema väitel lihtne: see võtab aega ühe päeva ja siseviimistlust sellega ei rikuta. Seadme üks osa, mis meenutab õhukonditsioneeri, pannakse tuppa ja teine välja. Seadme kasutamine on kõigile pereliikmeile jõukohane.



Jälgida tuleb kasutegurit


Õhusoojuspumpa valides soovitab Ivo Kõpper tähelepanu pöörata nii sellele, kui suur on soojendamisel seadme kasutegur, kui sellele, milline on kasutegur eri külmakraadide juures. Võib juhtuda, et kasutegur on küll suur, aga see langeb oluliselt esimeste külmakraadide korral. Seega võib keskmine kasutegur olla kokkuvõttes hoopis väiksem, kui esmapilgul tundub.



Ühtlasi tasub vaadata, kes on seadme müüja, kui pikk on selle garantii ning kes vastutab hiljem garantiitööde tegemise ja varuosade tarne eest.



Seadme hinna sisse peaks kuuluma talvevarustus, mis on meie kliima puhul oluline. Ja õhusoojuspump peaks kindlasti olema inverter-tüüpi.



«Õigete näitajatega ja konkreetsetesse ruumidesse sobiva toote leidmine on väga tähtis. Ülearu võimsa seadme puhul muutub investeeringu tasuvusaeg liiga pikaks, vajalikust nõrgema puhul aga ei saavutata soovitud tulemust ning seade tarbib rohkem energiat, kui peaks,» kõneles Kõpper.



HIND


Kallimate soojuspumpade hinnad algavad 100 000 kroonist. Need on kas maasoojuspumbad või õhk-vesi-tüüpi pumbad.



Kõige odavamad ja Eestis praegu enim levinud on õhk-õhk-tüüpi pumbad, mille hinnad algavad 22 000 kroonist.



Allikas: Bestair
Tagasi üles
Back