Malevlased noppisid kümneid tonne maasikaid ning parandasid maaelu

Õpilasmaleva noorte pidulik tööle saatmine. Foto: Peeter Langovits

Lõppenud malevasuvi tõi noorte töökäsi kasutanud ettevõtetelt positiivset vastukaja ning pakkus ka südamlikke hetki, kui näiteks Simuna noored ise ukselt-uksele käies abivajajaid otsisid.

Augusti teisel nädalal EÕMi kokkutulekuga lõppenud malevasuve nimetab sihtasutuse Õpilasmalev juhataja Eero Kiipli julgelt õnnestunuks.

«Eelkõige just nimelt töö sisu poolest, on olnud väga positiivset tagasisidet noorte kohta – selle aasta rühmad on olnud väga motiveeritud,» rõhutas Kiipli ning lisas, et kiidetud on ka selle aasta rühmajuhte.

Üldplaanis võiks öelda, et kõik see, mis on aastale iseloomulikult olnud probleemne rahanumbrite maailmas, on andnud hoopis positiivse laengu õpilasmaleva sisu osas.

Kiipli sõnul muutus tänavu tööde profiil. Võrreldes eelmise kahe aastaga, kus ülekaalus olid heakorra tööd, olid sellel aastal peamisteks tööandjateks põllumajandusega seotud ettevõtted.

«Oli nii marjade korjamist, metsanoorendike hooldamist kui ka rannaniitude hooldamist. Kuid samuti said noored taskuraha teenida turbarabas ja ka laulu- ja tantsupeol pidulisi toitlustades,» tõi Kiipli näiteid.

Kokku tegutses sel aastal sihtasutuse Õpilasmalev all 62 õpilasmaleva rühma, millest pooled olid ööbimisega rühmad väljaspool Tallinnat.

«Sellel aastal oli õpilasmalevas noori natukene vähem kui eelmisel aastal. Rakendust leidis üle 1200 noore. Kahjuks umbes nelisada noort jäid aga registreerimisel järjekorras nii öelda «ukse taha»,» tõdes sihtasutuse juhataja.

Kõige rohkem nägid malevlased tänavu vaeva maasikate korjamisega. «Kui lüüa kokku maasikakilod, mis noored korjasid, siis moodustuvad nendest numbritest kümned tonnid. Suurim rühma korje oli 7 tonni,» selgitas Kiipli.

Kõige erilisemaks ja ekstreemsemaks ülesandeks lõppenud malevasuvel peab Kiipli Osmussaarel tegutsenud noortegruppi. Seal tegeleti rannaniitude hooldisega.

«Kolm nädalat saarel, kus puudub regulaarne laevaühendus ning noortel võimalus poest šokolaadi osta, on kindlasti elamus, mis noortele jääb meelde terveks eluks,» arvas Kiipli.

Samuti õnnestus noortel tööga veidi taskuraha teenida. Kiipli sõnul töötas enamus ööbimisega rühmasid ettevõtete heaks. «Näiteks Pidula mõisas tegutsenud noorte töötasu heakorratöödel oli sel aastal keskeltläbi 2000 krooni,» sõnas malevasuve eestvedaja.

Pidula rühmale jäi lisaks taskurahale suvest ka tore mälestus sihtasutuse Archimedes korraldatud maleva algatuse konkursi «Malgatus 2009».

Tegemist on koostööprojektiga, millega malevarühmad leiavad endale sõprusrühma ning viivad koos ellu oma laheda idee, et Eestimaa väikestes paikades elu paremaks muuta.

Pidula ja RMK malevarühmad võitsid peavõidu just mõisaga seotud kolme paiga korrastamise eest.

Võitnud malgatuse juhtmõtteks oli «Kõik mõisa heaks, kõik mõisa eest!». Malevlased tegid heakorratöid Pidula kalakasvatuses, ladusid puid Uustalu ökotalus ning rohisid mõisa pargimeistri juures kartuleid.

Žürii tõstis esile ka Simuna malevarühma, kes vaatamata sõprusrühma puudumisele ise Simuna asulas uksest-uksele käies 80-aastase, noorte abi vajava vanatädi leidsid. Malevlased said vanaprouale abiks olla nii kuuri koristamisel kui ka peenra kaevamisel.