Riik toetab kalade rännet 300 miljoni krooniga

Paljud jõed on kopratamme täis, mis takistavad veevoolu.

FOTO: Ove Maidla

Valitsus kinnitab homme tõenäoliselt korralduse, mis eraldab 300 miljoni krooni jagu euroraha kalade rändetakistuse kõrvaldamiseks.


Projekti kohaselt parandatakse vooluveekogusid kokku 11 Eesti jõel, milleks on kavandatud 97 miljonit krooni. Ligikaudu 200 miljonit krooni planeeritakse kasutada vooluveekogude seisundi parandamise teises etapis. Toetuse saajaks on keskkonnaministeeriumi info-ja tehnokeskus, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Meetme esimeses etapis on plaanis kalapääsude rajamine või paisuvarede eemaldamine järgmiselt 11 jõelt: Kasari (Laastre pais), Loobu (Loobu pais), Pirita (Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud), Vasalemma (Vanaveski pais), Pärnu (Kurgja ja Türi-Särevere paisud), Mustoja (Vihula alumine pais), Kunda (AS Estonian Cell pais), Õhne (Leebiku ja Tõrva paisud) ja Piusa jõgi (Korela, Tsüdsinä, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Makõ, Suntri, Kelbä ja Oro paisud).

Samuti näeb projekt ette Emajõe vanajõgede lahti kaevamist.

Esna jõel näeb investeeringute kava ette ökotehnoloogilisi meetmeid kogu voolusängi ulatuses.

Pilootjõe projekti kohaselt likvideeritakse muu hulgas koprapaisud, kujundatakse kaldapuistu ning eemaldatakse jõkke varisenud puud ja setted. Samuti renoveeritakse või rajatakse uued kalade sigimis- ja noorjärkude kasvualad, ehitatakse või rekonstrueeritakse sillad ja truubid.

Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine meetme Vooluveekogude seisundi parandamine investeeringute kava aastateks 2009-2013 esitab valitsusele kinnitamiseks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Vooluveekogude seisundi parandamise investeeringute kava aastateks 2009-2013 võimaldab kasutada kalade rändetakistuste kõrvaldamiseks kokku kasutada 300 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusraha.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles