Tõrvast suusamääre aitas Aavolad edu lainele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Otepääl elavad legendaarsed TSIKi Otepää filiaali treenerid Uuno ja Vaike Aavola, kelle kuulsaim õpilane on Jaak Mae.

FOTO: Margus Ansu

Nagu vaesed sugulased seisid kolm Otepää suusakooli poissi Norras eakaaslaste seas treeningul. Teiste hulgas tulevane olümpiamedalist Jaak Mae.

Norra treener küsis: «Kas teie treener ei saanud aru, et meil on uisutreening?»

Terava küsimuse põhjuseks olid Eesti poiste jalavarjud – madalad suusasaapad. Kõik norralased kandsid kõrge säärega suusasaapaid, mis mõeldud uisusammu sõitmiseks.

Otepää suusakooli, ametlikult Tallinna spordiinternaatkooli Otepää filiaali treener Uuno Aavola ei olnud valesti aru saanud. Lihtsalt 1990. aastal polnud Eestis korralikke uisusaapaid kusagilt võtta.

«Norralased, isegi 9-10-aastased sõitsid Salomoni uisusaabastega ja alla Fischeri suusa polnud kellelgi,» meenutab Aavola. Selle kõrval olid Eesti poiste Karhud, üleliidulisest fondist suusakoolile välja aetud plastikud, üsna äpud.

Kuid sõita jaksasid poisid hoolimata kehvast varustusest kõvasti ning kõik kolm said lõpuks kingiks õiged uisusaapad.

Jaak Mae kutsuti aastaks õppima Norra suusakooli. Seal õppis ta selgeks norra keele ning nägi, kuidas suusamaal Norras suusatamist õpitakse.

Aeglane areneja

Mae esimene treener Uuno Aavola ja tema abikaasa Vaike ootavad ikka lund ja häid uudiseid lumelt. «Et poisid hästi sõidaksid.» Viimastel aastatel on nad suusatamist peamiselt kodust telerist vaadanud. «Me kardame külma!» ütleb Vaike Aavola kavala helgiga silmis.

Jaak Mae on nende kuulsaim õpilane.

Vaike Aavola otsib välja vana klade, kus kirjas kõik oma poiste tulemused – kaotused ja võidud, sekundid ja kohad. Selliseid kladesid kogunes suusakoolis töötamise ajal mitu. Mae tulemused olid algul visad tulema. «Jaagul oli väga pikk leemetusaeg,» märgib Vaike Aavola.

Kui Maest aasta vanem Andrus Veerpalu võitis juba suusakooli tulles kõiki, sörkis Mae tagumistes kümnetes. Eesti võistluste kohad 35. või 20. ei andnud erilist lootust.

«Aga ta on tohutult töökas,» ütleb Vaike Aavola.

Suusakooli lõpus oli Mae juba Nõukogude Liidus omavanuste seas tipus, Veerpalu leppis siis kohtadega teise kümne algul. Arengu kiirused on erinevad.

Vaene suusakool

«Kui palju andeid on suusatamisele kaduma läinud!» ohkab Vaike Aavola.

Pärast Otepää kooli lõpetamist oli noortel raske kohta leida – meestekoondiste mahud käisid neile üle jõu.

Spordiühingud ei olnud võimelised andekaid noori edasi viima. Korraliku varustuse hankimine ajas vanemate rahakotid lõhki ning üksiküritajal polnud üleliidulistele fondidele mingit lootust ligi pääseda.

«Või mis varustust meil siin suusakooliski oli? Praegu ei sõida enam keegi alla Fischeri,» nendib Vaike Aavola.

Otepää TSIK oli prestiižne – hea maastik, palju lund, prii söök ja öömaja, näpuotsaga loetud varustust.

Aavolad toodi Rakverest Otepääle üle 1973. aastal. «Otepääl ootas ees tühi auk. Üks treeningrühm juba töötas,» ütleb Uuno Aavola.

Dünamo suusavabrikust õnnestus saada toorikuid, mis polnud veel suusaks töödeldud. Need tõrvati ära ja õpilased said rajale. Suusajälg tuli ise sisse sõita, rajamasinaid ei olnud.

Suusamääret keetis Uuno Aavola ise – männitõrvast ja kampolist. Sõltuvalt ilmast oli nende suhe suusa alla määritavas segus erinev.

Neid, kes Eestis määret teha oskasid, võis ühe käe sõrmedel üles lugeda. Puusuusale tõmmati määre pintsliga alla. Ühe talvega kulus seda terve kooli peale 200-liitrine vaat.

Venemaal üleliidulistel võistlustel tegid otepäälased männitõrvaga imet – määre oli pakitud kuskilt saadud saapamäärde «Merikaru» tuubidesse. Venelased käisid uurimas ja palusid: jätke kasvõi üks tuubik!

Mae perspektiiv

Kui tavaliselt läks määrimine hästi, siis ühel päeval…

«Ta tahtis üles puua ennast…» ütleb Vaike Aavola abikaasa kohta.

Kõik olid juba stardis, värskelt määritud suusad all. Siis keerati taevas kraanid lahti ja hakkas langema laia lund. TSIKi õpilaste suusaalused olid rajalt tulles lumeklompe täis, libisemist ei mingit. Pärast arutati, miks TSIKi lapsed nii kehvasti sõitsid.

«Terve päev oli selline tunne, et oleks kassi tapnud,» lausub Uuno Aavola.

Tema treeneritarkustest on ühtteist oma meetodis rakendanud peatreener Mati Alaver, nii väidab suusaliidu juhatuse liige Kaarel Zilmer.

Aavola ise jääb tagasihoidlikuks – kunagi oldi koos laagrites – Alaver treenis naisi, Aavola noori. Seal oli arutamist. «Minul ei sobi enam nendesse asjadesse sekkuda. Ma võin talle moraalseks toeks olla, aga mitte tema treeningprotsessi segada,» ütleb Aavola

Kuulsaim õpilane Mae võiks olla mees, kes Alaveri mantli pärib, usub ta. «Kui praegu oleks mingil põhjusel vaja Mati Alaver peatreeneri ametis välja vahetada, siis ma ei näe kedagi teist. Jaak võiks selle tööga hästi hakkama saada.»

Kuid Aavolate üks peamisi treeneritarkusi on õige lihtne: suur viga, kui sa teed natuke üle selle, mis võib. Väike viga on, kui jätad palju tegemata, mis võib. Ideaalse tulemuse saad siis,  kui teed parasjagu.

    Tagasi üles