Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2118641t1ha48f.jpg)
Rootslased armastavad kohvi, nagu eestlasedki. Oleme mõlemad kohvijooja rahvas, peame lugu kangest ja aromaatsest kohvist ning oskame hinnata kvaliteeti.
Kuigi enne Teist maailmasõda peeti Tallinna Baltimaade kohvikupealinnaks, pole meil õnnestunud kord käest antud positsiooni endises hiilguses taastada. Rootslased seevastu saavad oma kohvikultuurist rääkides toetuda järjepidevusele ja traditsioonidele. Neil on isegi olemas üks viguriga sõna: fika, mis on võti mõistmaks selle kultuuri tagamaid. Kuigi fika tähendab kohvipausi koos kerge kehakinnitusega, on sel rootslaste jaoks palju sügavam tähendus.
Fika pole vaid hea kohvi nautimine küpsiste, kookide või võileivaga toekamate toidukordade vahel, vaid oluline sotsiaalse suhtlemise vorm, eelkõige suhtlemine sõprade, töökaaslastega või pereliikmetega, ja selle tarbeks aja maha võtmine. See on ühetkuuluvus- ja osasaamise tunne, jagatud emotsioonid ja hetked. Fika on nauding olemisest ja elust. Fika tuli rootslaste kõnepruuki slängisõnana 19. sajandi alguses, tulenedes kohvi vanema keeleversiooni «kaffi» silpide äravahetamisest.
Fika-hetkede lahutamatuks osaks on muidugi Löfbergs Lila kohv on ju iga viies tass kohvi Rootsis valmistatud just sellest. Löfbergs Lila on üks vanemaid kohvitootjaid kogu Skandinaavias, tänasel päeval suurim Rootsis ja Euroopa mastaape silmas pidades kõige kaasaegsema kohviubade töötlemistehnoloogiaga tehas.
Kohvivabriku asutasid 1906. aastal kolm venda, Josef, Anders ja John Löfberg ning firma on tänini perekonna omanduses. Alustati maitseainete, tee, kohviubade ja mõnede teiste toidukaupade ja... Citroënide impordiga. Esimesed viissada kilo Löfbergs Lilat jõudis Eestisse 1992. aastal. 2005. aastal oli läbimüügikogus Eestis juba miljon kilo ning oleme Löfbergs Lila suurim välisturg. Löfbergs Lila kaubamärgiga kohvipakid võeti esmakordselt kasutusele 1920. aastal ning enim armastatud, lilla lindiga pakendist, mida tunti Löfbergs Lyxblandningu nime all (lila rootsi k lilla), sai hiljem üldine kaubamärk. Viiekümnendatel sai üleriigilise müügivõrgu rajanud Löfberg Lilast Rootsi kohvi rahvuslik kaubamärk.
Kuid ajad ja kombed muutuvad ning aina rohkem ja rohkem tõtlikke linlasi eelistab oma igapäevast fika-hetke nautida moodsates kohvipoodides. Iga päev tõttab ümmarguselt 20 000 inimest üle kogu Skandinaavia Rootsi kohvikuketti Waynes Coffee, nautimaks värsket kohvi ja hõrku kohvikõrvast. Kohvikuketid tõmbavad magnetina rahvast nii Skandinaavias kui Tallinnas, Helsingis, Varssavis ja Moskvas.
Waynes Coffe esimene «lüli» alustas Stockholmis tööd 1994. aastal ja see oli kogu Skandinaavia esimene n-ö ameerika tüüpi kohvipood. Tallinnas on Waynes Coffee esindatud nelja kohvikuga: Viru, Ülemiste ja Kristiine ostukeskuses ning Estonia puiesteel.
Kiika ka:
www.lofbergslila.se
www.waynescoffee.com
Stockholmi sattudes astuge sisse:
Vetekatten, Kungsgatan 55
Suursugune kohvik, tuntud eelkõige suurepärase kohvi, suus sulavate kondiitritoodete ja pärastlõunase teetunni poolest.
Arhitektuurimuuseumi kohvik, Skeppsholmen
Modernses võtmes, põhjamaiselt karge ja lihtne kohvik, hiiglaslike klaasseinte ja võrratu vaatega terrassilt Strandvägenile.
Café Bönan, Humlegårdsgatan
Väike ja armas kohvik, alati rahvast pungil, kuid olemine on äärmiselt hubane. Ideaalne paik fika nautimiseks.
Riddarbagariet, Riddargatan
Siin pidavat olema Stockholmi parimad pagari- ja kondiitritooted.
Piccolino, Kungsträdgården
Klaasist paviljon Kungsträdgårdeni pargi ääres. Suurepärane vaade, suurepärane kohv ja huvitav seltskond.
Kiika ka: www.visit-stockholm.com