R, 9.06.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Endise ametnike küla täitsid professorid

Facebook Twitter
Comments
Endine Vene Balti laevatehase administratiivhoone on tänapäeval Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna maja. Aastatel 1932–1964 oli see aga kasutusel õppeasutuse peahoonena.
Endine Vene Balti laevatehase administratiivhoone on tänapäeval Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna maja. Aastatel 1932–1964 oli see aga kasutusel õppeasutuse peahoonena. Foto: Repro

Vene Balti asunduses Koplis olid 1930. aastate alguseks suured laevatehased pankrotistunud ja pikk määramatuse aeg oli ühele poole saamas. Kopli elumajad ja tööstushooned läksid riigile ning selle piirkonna hooldamiseks ja väljaarendamiseks moodustati Kopli Kinnisvaravalitsus (hiljem AS Kopli Kinnisvarad).

Kopli Kinnisvarade juhid kasutasid piirkonnas asuva Tallinna Tehnikaülikooli võimast potentsiaali – ülikooli õppejõude kutsuti osalema Kopli tulevikuplaanide väljatöötamises.

Kohe algasid muutused. Lammutada tuli vanast ajast säilinud ajutisi ehitisi, ilmetuid piirdeaedu jms. Asemele kavandati parke ja spordiväljakuid. Kopli oli muutumas Nõmme peegelpildiks.

Kopli kiire areng

Väga lühikese aja jooksul suudeti Kopli piirkonda jõuliselt arendada tänu tolleaegsele haldussuutlikkusele, eetilisusele ja patriotismile, mis välistasid strateegia puudumise linnaehituses ning ehitamise ja heakorra süsteemse politseikontrolli puudumise.

Üheks omanäolisemaks piirkonnaks oli Koplis Professorite küla. See asus tolleaegse Tallinna Tehnikaülikooli peahoone, trammitee ning praeguse Ketta tänava vahelisel alal. See väike piirkond ehitati omal ajal laevatehase ametnikele ning kandis seetõttu varem Ametnike küla nime. 1930. aastal asus sinna rohkesti Tallinna Tehnikumi, 1936. aastast Tallinna Tehnikaülikooli õppejõude.

Kümnendi lõpus oli veerand Vene Balti asunduse elanikest seotud Tallinna Tehnikaülikooliga. Võrdluseks – Tartus oli Tartu Ülikooliga seotud elanikke kümnendik. Nii oli kogu Kopli elu läbi põimunud tehnikaülikooli omast.

Kiiresti arenev ülikool vajas uusi ruume. 1938. aasta Kopli planeerimiskavas ning selle hilisemates täiendustes nähti ette ülikooli laienemist omaaegse laevatehase suunas. Mere äärde pidi tulema elumaju õppejõududele ja üliõpilastele. Seega Professorite küla pidi oluliselt laienema, see jäi ära aga 1940. aasta sündmuste tõttu.

Peaaegu kõik Professorite küla elanikud olid seotud paarikümne elujõulise Kopli seltsi tegevusega. Aastate jooksul sai selle küla põliselanikelt kogutud rohkesti mälestusi Kopli miljööst, olustikust, kultuuriloost ning kõikjal mäletati eredalt ülikooli omaaegseid õppejõude, nende võimet seletada keerulisi asju lihtsalt, nende sõbralikkust, lihtsust, boheemlaslikkust jms.

Väga sageli mainisid Kopli elanikud, et kõrgkooli õppejõud ei upitanud ennast kunagi kellegi teise allasurumise kaudu. Tehnikaülikooli õppejõududel polnud kombeks alahinnata näiteks humanitaaralasid ja koos sellega Tartu Ülikooli. Valitses veendumus, et me üheskoos, eri tasanditel ning erinevatel lõikudel edendame Eesti riiki ning edu ühes valdkonnas on meie kõigi edu.

Professorite külas elas hulk tuntud ja olulisi tolleaegseid majandus- ja tehnikateadlasi. Majas, mille praegune aadress on Kaluri 13, elas majandustegelane Paul Öpik, kes oli 1923–1925 riigikassa juhataja, seejärel töötas kuni 1928. aastani Eesti Panga direktorina ning hiljem oli Pikalaenu Panga president.

Tema pojast Ilmar Öpikust sai tehnikateadlane ning Eesti Teaduste Akadeemia ja Soome Tehnikateaduste Akadeemia liige ning ajakirja Oil Shale peatoimetaja. Ta on avaldanud rohkesti uurimusi põlevkivienergeetika ning Eesti energeetikamajanduse alal.

Paul Öpiku vend Oskar Eugen Öpik kirjeldab oma raamatus «Kahe sõja vahel» värvikalt Kopli rannaäärset miljööd ning kauneid päikesetõuse ja -loojanguid, mida võis oma maja akendest imetleda. Raamat ilmus Oskar Mamersi varjunime all Stockholmis 1957. aastal.

Tuntud teadlased

Samas majas elas ka tehnikaülikooli professor Vladimir Paavel. Enne seda töötas tuntud ehitusteadlane Tartu Ülikooli professorina. Eelmainitute naabriteks olid veel näiteks Eesti-Inglise kultuuriühingu juhatuse liige Andres Toasalu ja Tallinna Tehnikumi Puudustkannatavate Õpilaste Abiandmise Seltsi sekretär Ekhardt Kõresaar.

Hiljem elas samas majas 1964. aastal Innsbrucki taliolümpiamängudel kiiruisutamises 1500 meetri distantsil kuldmedali võitnud ning samal aastal kiiruisutamise mitmevõistluses Euroopa meistriks tulnud Ants Antson.

Kõrvalmajas elas Eesti üks põlevkivikeemia rajajaid, Teaduste Akadeemia liige Paul Kogerman, kes oli Tallinna Tehnikaülikooli esimene rektor. Aastail 1939–1940 oli Kogerman Eesti haridusminister.

Facebook Twitter
Comments
Tagasi üles