Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2126301t1h32c5.jpg)
Kui suuga saavat suure linna valmis ehitada, asi see siis jututamisega üks koolimajagi püsti on panna. Kui veenev võib osava sõnaseadmise ja paljude numbrite kõrvutamisega olla, tõestas ilmekalt neljapäevane linnavolikogu istung.
Mitme teise olulise teema hulgas arutasid volinikud Kesklinna kooli juurdeehitise küsimust ja selle ehitamise komaarseks kujunenud hinda.
AS Linnaehituse 82 miljoni kroonise pakkumise heaks kiitmiseks volinikelt luba küsima läinud abilinnapea Jüri Sasi rääkis kõnepuldis ilmekalt kooli ajaloost, õpetajate-õpilaste arvust, õppimise tingimustest ning lõpuks ka ehitamiseks korraldatud riigihanke tulemustest.
Res Publica saadikurühma kuuluv Peeter Laurson päris pärast Sasi ettekannet, miks läheb ehitus ikkagi prognoositust pea kaks korda kallimaks maksma. Sasi vastas: ehitamine ja materjalid on kallinenud ning Tartus on ehitatavaid objekte üsnagi palju.
Samas, tuletagem meelde, väitis Linnaehituse juhataja Kalev Kase neljapäevases Tartu Postimehes, et nende ettevõttel lõppes just mitu suurprojekti ja koolimaja ehitamise tööd oleks praegu hädasti vaja.
Sotsiaaldemokraat Tõnu Ints manitses, et linnavalitsuse kohustus oleks kontrollida, kui palju maksavad materjalid ja töö ise ning kui suur on ettevõtte kasum. Siis saab otsustada, kas hange on adekvaatne või mitte.
Sasi esitas seepeale Linnaehituse pakkumise, kus loetles välisrajatiste, vana hoone vundamendi tugevdamise, invatõstuki jms rajamise hinnad ning tegi järelduse, et puhtalt juurdeehitise enda peale kulub hoopiski 62,9 miljonit krooni.
Siit tegi ta järelduse, et sellest hinnast lähtudes tuleb juurdeehitise ruutmeetri hind veidi üle kahekümne tuhande krooni, lisaks käibemaks.
Kõrvale esitas ta Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ehitatava kahe koolihoone ehitushinnad.
Näiteks väitis ta, et Lohusalu lasteaia-algkooli ruutmeetri hind on 19 438 krooni ja sellele lisandub käibemaks. Seega, kui võrrelda seda hinda Kesklinna kooli juurdeehitise hinnaga, siis polevat viimane nii üle mõistuse kallis midagi.
Paraku moonutas Sasi andmeid. Kontrollisin esiteks sisaldab Lohusalu kooli ehituse hind juba käibemaksu, aga samas on selle hinna sees ka hoone projekteerimine (Kesklinna koolil mitte) ning välisrajatised ja kõik muu iseenesestmõistetav, mille Sasi oskuslikult Kesklinna kooli ehituse hinnast eraldas.
Seega oleks õiglane kõrvutada Lohusalu 19 438 ning Kesklinna kooli ümmarguselt 32 400 krooni (mõlema hinna sisse on arvestatud ka projekteerimise hind). Nüüd tundub hinnavahe tublisti suurem, kas pole?
Volinikele sellist kalkulatsiooni ei esitatud. Mitmete opositsioonisaadikute küsimuste järel kordas Tõnu Ints ettepanekut küsida Linnaehituselt detailset kalkulatsiooni ning siis teema juurde tagasi tulla.
Intsu ettepanekule vastas reformierakondlane Hannes Astok temale omasel südantlõhestaval viisil: miks tahavad sotsiaaldemokraadid kogu aeg asja pidurdada, kas nad tõesti ei soovi, et lapsed saaksid inimlikes tingimustes õppida?
Küsin omalt poolt vastu: kas linlaste rahakott kannatab ikka selle välja, kui õpitingimusi ükskõik millise hinna eest parandatakse?
Ühesõnaga, Intsu ettepanek hääletati etteaimatavalt ja ülekaalukalt maha ning 82 miljoni krooni kulutamine kiideti heaks.
Seejuures oli vastu vaid kaks opositsionääri. Üks opositsionäär, sotside ridades istuv lasteaednik Piret Uluots, oli sootuks poolt. Samas hämmastas, et mitte ühelgi koalitsioonisaadikul ei tekkinud (vähemalt mitte istungisaalis!) ühtegi küsimust ehitushinna põhjendatuse kohta.
Üllatas ka volikogu istungi viimase punkti arutelu tuleva aasta linnaeelarve esimene lugemine. Siin tekkis vaid kahel opositsioonisaadikul kokku kolm küsimust.
Rahanduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Väino Kulli sõnul polnud küsimusi oluliselt rohkem ka komisjonis. Ehk oli siis volinikel kodutöö tegemata, oletas Kull.
See aga eeldab, et kahe nädala pärast, kui eelarve vastu võetakse, on volinikel sellevõrra tublisti rohkem arutlemist, mille peale linlaste raha tuleval aastal ikkagi kulutama peaks.