Tiit Metsvahi: Uurimistöö ütleks, kas silda tasub teha

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Metsvahi
Tiit Metsvahi Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi lektori Tiit Metsvahi arvates nõuab kaalumist, kas Vabaduse silla rajamine soolase hinnaga on mõistlik, kui seeläbi lükkub kaugustesse tegelik prioriteet Ropka sild.

Mind huvitab Ropka ja Vabaduse silla võimalik mõju Tartu liiklusprobleemide leevendamisel, kuid ma ei ole seni päris hästi aru saanud Vabaduse silla kasulikkusest.

Mulle ei ole kunagi imponeerinud selline liikluslahendus, nagu Vabaduse sillaga nüüd tuleb, ja pean seda ka mõnevõrra ohtlikuks. Laia tänava ja Emajõe tänava otsa ristmik kujuneb kaunis keeruliseks, seal lähevad ooteajad pikaks, ükskõik kas fooridega või ilma.

Ohutuse mõttes on fooridega parem ja jalakäijatel ohutum, kuid nendega on ooteajad pikemad.

Vabaduse silla hinnaks kujuneb riigihanke tulemusel vähemalt 166 miljonit krooni veel suvel prognoositud 70 miljoni asemel...

Nagu ma nägin, oli kallimates pakkumistes hind veelgi kõrgem. Ma pole kindel, kas kõige odavam firma on alati kõige parem, aga see selleks.

Kuid Vabaduse silla esmajärjekorras ehitamise üks peamisi argumente on olnud just odavus.

Ühtpidi võib öelda, et varasem hind võis ka petujutt olla. Natuke odav tundus see sild juttudes olevat enne riigihanke tulemuste selgumist.

Teistpidi on kallinemisel objektiivsed põhjused – metalli kallinemine ja ehituse hinna kiire tõus. Ilmne on seegi, et kui lükkame selle silla tulevikku, läheb see veel kallimaks, odavamaks mitte kunagi.

Mingi leevendus sellest sillast liiklusele vahest ikka tuleb, ei saa öelda, et see suisa kahjulik oleks.

Linnapea on ajalehes öelnud, et linnal tuleb Vabaduse silla ehitamiseks raha laenata. Kui laenamiseks läheb, kas poleks otstarbekam laenata Ropka sillale?

Ma ei oska arvata Ropka silla hinda. Ja veel – kui selgus, et kavandatav Vabaduse sild nii palju kallimaks läks, ei saa üks inimene kuidagi otsustada, kas jätkata või mitte.

Peaks järgnema tõsine uurimistöö, enne kui öelda, et me siiski võime selle silla teha.

Mille alusel objektiivselt hinnata, kas sada miljonit krooni kallinenud sild on otstarbekas ehitada?

See on mingil määral majandusteadlaste küsimus. Majandusteadus ja linnaliiklus tuleb kokku viia: kas ajakulud suurenevad, kas saastumine suureneb, arvesse võtta kõik ohud, liiklusõnnetused, kõik need asjad üksipulgi, ja mida see maksab. Kõigel neil asjadel on hind, aga mina üksi selle arvutamisega hakkama ei saaks.

Vabaduse sillaga on miskipärast nii, et mitte kõik ei soovi seda ega ole mõistnud selle ehitamise otstarbekust. Paljud seavad esmatähtsaks Ropka silla, mis praegu on ajaliselt viimasel positsioonil.

Kui mina omal ajal üldplaneeringu läbivaatust tegin, olin seisukohal, et noh, kui Vabaduse silla lihtsalt ja kiirelt ära teeksime, siis võiks see sündida enne Ropka silda.

Aga kui kõik venib ja asi ei olegi lihtne, vaid on suhteliselt keeruliseks läinud, hakkab tekkima mulje, et pisike asi on kasvanud suureks ja prioriteet Ropka sild nihkub seetõttu edasi. Küsigem siis, kas see ikka on mõistlik.

Kas saaksite väga lihtsalt võrrelda Vabduse silla mõju ja Ropka silla mõju linnaliiklusele?

Selge on see, et ulatuslikum mõju on Ropka sillal, Vabaduse sild on lokaalsem. Vabaduse silla pisike miinus on see, et ta vähendab pigem koormust Kroonuaia sillal kui Võidu sillal. Kahtluse all on, kas me Kroonuaia silda ehitades üldse mööda ei pannud. Siis kaaluti, kas ehitada Vabaduse sild või Kroonuaia sild, mis oli odavam.

Te ei väida kategooriliselt, et esimesena tuleks ehitada Ropka sild, aga pigem see?

Pigem küll. Nii oleks korrektsem öelda, ma ei taha sellele üritusele päris vett peale tõmmata.

Peaksin lugeja jaoks küsima, miks ja kuidas te seda kõike teate.

Kõigi liiklusvoogude kujunemisi ja ümberjagunemisi on omal ajal modelleeritud. Küll mõni aasta tagasi, aga liikluse põhiskeem on sama ja ega liikluse mahud ole ka nii palju kasvanud, et analüüsid oleksid pea peale pöördunud.

Nagu teada, soosib majandusministeerium Ringtee silla ehitamist ja ka linn on seetõttu võtnud selle oma plaanides number kaheks. Kas Ringtee sild asendab kuidagi Ropka silda?

Kui räägime, et meil on üle koormatud Võidu sild ja Sõpruse sild, siis nende sildade olukorda leevendaksid suhteliselt ligidal asuvad sillad. Ringtee sild jääb kaugele. Ringtee sillast rääkimise ainus põhjus on euroraha. Et saaks midagi võõra rahaga tehtud ja ise ei peaks kulutama. Muud sisulist põhjendust selle silla eelistamisel pole.

Sinna minevad liiklusvood on suhteliselt tagasihoidlikud. Kui ummikud Sõpruse sillal lähevad traagiliseks, siis juhid muidugi lähevad sinna, kuid see toob kaasa pikema tee ja kasvavad transpordikulud.

Ropka sild toimiks linnasisese liikluse jaoks päris hästi. Üle Sõpruse silla minev transiitliiklus moodustab tühise osa, ma ei oska küll käigult täpset protsenti öelda, kuid arvan, et see jääb viie ja kümne vahele.

Kuid Ropka sild – nagu mina aru saan – koos kaasnevate magistraalidega viiks kiirelt läbi linna, vähendaks Võidu ja ka Sõpruse silla koormust ning võtaks enda kanda nii Maarjamõisa ja Annelinna kui ka näiteks Tallinna suunalt Annelinna suunduva liikluse.

Nii see tõesti on.

1 küsimus?

Kuidas hindade Vabaduse silla ehituse otstarbekust riigihankel selgunud ehitushinna valguses?

Ma pole tegelnud Tartu sildade võrdlusega. Olen asjaga seotud nii palju, et tegime fooriprojekti Laia ja Vabaduse ristmikule.

Kuna ma ei ole teiste sildadega viimased viis aastat põhjalikult tegelnud, pole ka selget arvamust, jah või ei. Pole piisavalt argumente, kuid sellise sõnumi välja ütlemine on tõsine asi.

Linna kaardile vaadates võin intuitiivselt arvata, et kõige sümpaatsem tundub Ropka sild, kuid ma ei tea maksumusi ega tasuvust.

Kroonuaia silla ehitamise eel arvutasime koormust ja tasuvust. Kui palju väheneb läbisõit linna peal, kui palju väheneb sõidule kuluv aeg, mis on sillast kasu.

Sild ei saa olla pelgalt hääletamise, see peab olema kaalumise küsimus. Ükski inimene üksi ei hinda nii suurt molluskit õigesti.

Luha peale ehitatava silla efekt, samuti maksumus on suurem, aga milline on see suhe? Üks sild tasub ära näiteks viie aasta jooksul, aga teine?

Mina kaaluksin tasuvuse aega kümme korda. Tartu liiklusesse oleks vaja kümme korda rohkem raha, kui praegu on võimalik panna. Kui raha on vähe, siis tuleks seda eriti efektiivselt kasutada.

Vabaduse silla puhul ma efektis päris kindel ei ole.

Sulev Sannik
OÜ Liiklusbüroo juhatuse liige

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles