Paljude Tallinna vanemate hoonete ajaloo uurimist raskendab majanumbrite sagedane muutmine. Ka praegu Kentmanni 6b asuv koolimaja on läbi aegade kandnud erinevaid numbreid.
Kentmanni tänava majas kihas vilgas koolielu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1919.1928. aastani asus hoones Tallinna 24. algkool. 1919. aastal koostatud nimekirjast selgub, et tollal õppis seal 282 last, neist 119 olid poisid ja 163 tüdrukud. Suurem osa õpilastest elas lähipiirkondades, näiteks Juhkentalis, Kompasnas, Sibulakülas ja Torupilli kandis. Kuid mõned lapsed käisid koolis ka Koplist ja isegi Pääskülast.
Kool oli viieklassiline ning seda juhatas Mihhail Jefimov. 1923. aastal mõnda aega koolis töötanud Ernst Idlast sai hiljem rahvusvahelise kuulsusega võimlemisõpetaja. Meenutagem, et ta oli 1934. ja 1939. aasta Eesti Mängude võimlemispidude üldjuht ning lõi balletti ja võimlemist sünteesiva liikumisstiili.
1920. aastal koostatud inventariseerimisnimestiku järgi oli 24. algkoolil 16 koolipinki, 12 tooli, neli suurt tahvlit, kaheksa seinalampi, harmoonium ja arvemasin. Koolimaja kuulus EELK Oleviste kiriku nõukogule, kes 25. juulil 1918 sõlmis linnaga üürilepingu 1922. aasta lihavõttepühadeni.
1922. aasta aprillist 1923. aasta juunini pidi linn kiriku nõukogule maksma kuus
10 000 marka. Järgmisel aasta oli üür juba 15 000 marka kuus, seejärel kasvas veelgi. 1927. aasta augustis nõustus krundiomanik lepingut pikendama tingimusel, et üürisumma kasvab 30 000 margani kuus.
Remondi pidi kool tegema omal kulul. Näiteks 1921. aastal kaeti jämeda liivaga kogu hoov, 1922. aastal tõrvati osa katust ning parandati vihmaveetorusid, 1924. aasta juulis paigaldati kantseleisse telefon ja oktoobris korrastati elektrivalgustus.
Remondiraha teenimiseks andis kool ruume üürile. 1919. aasta suvest tegutsesid seal ENÜ Tungal näitering, laulukoor ja lugemistuba, 1. novembrist 1921 Noorte Näite ja Muusika Selts Linda. 1927. aastal korraldas o/ü Ökonomist majas kaubanduskursusi.
Juba aastakümne keskel kavatseti 24. algkool sulgeda. Kui 1923/1924. õppeaastal õppis seal tublisti üle 500 lapse, siis 1927. aasta oktoobris ainult 300 ringis.
11. juunil 1928 andis kooli juhtkond ruumid üle EELK Oleviste kiriku nõukogule, õpilased ja õpetajad suunati teistesse koolidesse.
Seejärel asus endise 24. algkooli ruumidesse Tallinna Linna Saksa Tütarlaste Humanitaargümnaasium. Nimetatud kool asutati 1. jaanuaril 1919 Tallinna Linna Saksa Tütarlaste Keskkoolina.
Kultuuromavalitsuse seaduse järgi anti kool 1. septembril 1926 üle Saksa kultuuromavalitsusele. Riik maksis õpetajatele palka ning kattis majanduslikke kulusid Tallinna linna ja Saksa kultuuromavalitsuse kaudu.
Eraisikud toetasid
Kooli toetasid ka eraisikud. Näiteks 1928/1929. õppeaastal saadi eraisikutelt toetust 469 krooni ja 68 senti. Esimese õppeaasta algus uues koolis venis remondi tõttu nädala võrra. Õpetajaid oli koolis 17 ja õpilasi 208. 1930/1931. õppeaastal olid kooli tulud 33 120 krooni. Õpetajate palkadeks kulus sellest 18 438, kahekorruselise koolimaja üür oli 6720 krooni.
1933/1934. õppeaastast kandis kool Tallinna Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi nime. Eragümnaasiumil oli mitu raamatukogu. Õpilaste raamatukogus oli 1415 raamatut, lisaks tegutses algklasside ja gümnaasiumi õpetajate raamatukogu.
Juba esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal toodi Kentmanni tänavale Raua 32 asunud Tallinna Naistööstusõpilastekool. See kool loodi Eesti Vabariigi haridusministeeriumi korraldusel 5. juulil 1924. aastal. Õppimine koolis oli soodne kehvematest peredest pärit lastele õppemaks oli väike või puudus hoopis.
Pärast 1944. aasta märtsipommitamist toodi Kentmanni tänava koolimajja ka Tallinna 1. Naiskutsekool, mis asutati 15. septembril 1922. aastal Tallinna Linna Naiskutsekoolina.
Vahetult pärast sõjategevuse lõppu taastati koolide tegevus. Juba 30. oktoobrist 1944 tegutsesid Kentmanni (tollal Kreuksi) 6b õhtupoolses vahetuses Tallinna 1. ning hommikupoolses vahetuses 2. Naiskutsekool. Õpilasi võeti neisse vastu pärast 7. klassi lõpetamist.
Kuna kutsekoolid andsid nõutavaid ameteid, oli tung kooli suur. Hommikupoolses vahetuses õpetati õmblustööd, kübarate valmistamist ja juuksurioskusi.
Sai sõjas kannatada
Sõjas oli koolimaja tõsiselt kannatada saanud. 1944/1945. õppeaastal puudusid 70% akendel klaasid, käis remont. Veel 1945. aasta suvelgi lasi katus läbi. Koolis oli üheksa klassiruumi ja saal. Pool kooli aiast oli kaitsekraavidega läbi kaevatud ning 1945. aastaks tasandatud, kuid maa seisis veel kaua kasutamata.
Eesti NSV hariduse rahvakomissari käskkirjaga 29. novembrist 1944. aastast ühendati Tallinna 1. ja 2. Naiskutsekool Tallinna Käsitööstuslikuks Tehnikumiks, õppeaega pikendati aasta võrra.
Alates 9. juulist 1945 kandis õppeasutus Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi nime, samal aastal anti tehnikumi kasutusse Tõstamaa Käsitööstusliku Kooli varad (kudumisteljed, vokid, õmblusmasinad jm).
Augustis pidi tehnikum Kentmanni majast välja kolima ning jätkas järgmistel aastatel Tõnismägi 12/14, töötades ainult õhtuses vahetuses. Tehnikum vahetas korduvalt ruume, muutis nime ning profiili.
Pärast kergetööstustehnikumi lahkumist tegutses majas Tööstuskool nr 2, millega juba oli ühendatud Tööstuskool nr 3. Edaspidigi suunati sinna õpilasi ka mujalt, näiteks 1949. aasta juulis likvideeritud Tööstuskoolist nr 6 (asus Vabriku 59). Metallitöölisi ette valmistav Tööstuskool nr 2 tegutses majas kuni 1961. aastani.
1. septembril 1962. alustas seal tööd Linnakutsekool nr 2, kus õpetati autojuhte, kinomehaanikuid ja sidemontööre.
Hiljem lisandusid automaattelefonijaamade elektrikute, fotograafide ja radifikatsiooniseadmete elektrikute ettevalmistamine. 1970. aastast nimetati Linnakutsekool nr 2 Tehnikakooliks nr 2 ja 1988. aastal Tallinna Sidekooliks. Samal aastal asus kool Lasnamäele vastvalminud õppehoonesse.