Äsjane torm andis TTÜ Meresüsteemide Instituudile hea võimaluse katsetada Läänemereäärsetes riikides ainulaadset süsteemi, mis annab reaalajas ülevaate sellest, kus ja kui palju meri üle kallaste ajab.
Teadlased toodavad otsepilti merevee tõusust
12. jaanuar 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Online-süsteemi kaudu oli näiteks hästi jälgitav, kuidas kolmapäeva öösel Eestit murdma pääsenud tormituuled Pärnu rannas merevett kergitasid ning 134 sentimeetrini üle keskmise tõusnud veetase hommikul kiiresti alanes.
Tõsi küll, veel ei saa merevee taset reaalajas jälgida kõik internetikasutajad, vaid väljavalitud, nagu Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), sest süsteemi töökindlust on alles nädal testitud.
Meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts ei osanud eile öelda, millal veetaseme online-info kõigile kättesaadavaks saab. Vigade silumine ja süsteemi täiustamine võtaks tema sõnul paar kuud, kuid samal ajal pole instituudil raha selle käigushoidmiseks.
«See online-süsteem on tehtud puhtalt enda huvist muude vahendite arvel, selleks et kuidagi prognoosisüsteemiga edasi minna,» rääkis Kõuts. «Lihtsalt kahju oli süsteemi manduma jätta.»
Online-süsteem ongi tegelikult edasiarenduseks mereveetaseme prognoosimise süsteemile, mille instituut pärast 2005. aasta jaanuaritormi välja töötas. Juba aastajagu annab instituut teada, kui kõrgele meri tõusta võib. Samu prognoose kasutab ka EMHI.
Kõutsi sõnul on see Läänemere-äärsetes riikides ainulaadne, et nii prognoos kui ka tegelik veetaseme tõus on reaalajas näha. «Soomes näeb mereuuringute instituudi veebilehel mõõtmisi tunni aja tagant. Paraku on tund liiga pikk aeg, kui vesi tõusma hakkab, eriti näiteks Pärnus,» märkis ta.
Meresüsteemide instituudi süsteem saab mõõtejaamadest andmeid veetõusu kohta iga viie minuti järel. Jaamad on tehtud nii autonoomseks, et kui elekter ära läheb, mis on tormi ajal tavaline, saadetakse infot veel ligi nädal aega.
Kõutsi sõnul võiks Eesti rannikut katvaid jaamu olla praeguse viie asemel kuni paarkümmend. Instituudi rahakott aga jaamu rajada ei luba.
Ka merevee tõusu prognoosivad teadlased siiani oma põhitöö kõrvalt.
Mereprognooside süsteemi väljatöötamiseks sai instituut küll pärast kahe aasta tagust jaanuaritormi keskkonnainvesteeringute keskuselt ligi 1,3 miljonit krooni, kuid see projekt lõppes mullu juunis.