Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2137681t1hf04d.jpg)
Neljandat korda Eestis võistlemas käinud sakslane Tobias Wicke ei pääsenud teist aastat järjest finalistide sekka, sest kukkus eelsõidus. Esimest korda pidid kiirabiarstid tänavusel Sessionil väljakule jooksma siis, kui Tobias Wicke pea ees hallipõrandale prantsatas ja katkestas. Eile, ürituse teisel päeval võistlussõitu tribüünilt jälginud mees ei osanudki oma järjekordset ebaõnne teisiti seletada, kui et tegemist oli halva õnnega.
«Mullu oli kukkumine raskelt trikilt, käsivars oli veel pikalt paistes, kuid sel aastal ei teagi, mis juhtus,» kehitas Wicke õlgu.
Postimehe palvel oma kogemuste najal noortele rattasõiduhuvilistele õpetussõnade jagamisel oli Wickel öelda vaid üht: «Loomulikult on BMXi sõita ohtlik, kuid kui kukud, siis kukud, mis seal ikka. Tuleb lihtsalt edasi sõita ja proovida midagi uut. Mingil juhul ei tohi karta. Vastasel juhul on parem üldse mitte sõitma hakata, sest kui kardad, ei tule midagi välja.»
Wicke on elu jooksul korduvalt kukkunud, kuid alati jätkanud. Selle peale teatab ta, et tulebki edasi teha. «Kui ma ratast ei sõida, olen kuidagi rahutu, käed justkui hakkaksid värisema,» muigas Wicke.
Sellest, et Sessionil ei õnnestunud teist aastat finaali pääseda, Wickel kahju pole. Aastas olevat tal sedavõrd palju võistlusi, et üks ebaõnnestumine teda ei huvita. «Sõita on fun!» teatab rattur muretult.