Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige Kuno Raude taotleb valitsuselt lisaraha Eesti Represseeritute Abistamise Fondile, et alustada tööd Venemaal hukkunud eestlaste hauakohtade kindlakstegemiseks ja tähistamiseks.
Siberis hukkunud eestlaste hauad ootavad tähistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa mulda on jäänud kümned tuhanded meie rahvuskaaslased, nii vangilaagritesse kui väljasaatmiskohtadesse. See teema on Eestis täiesti unustatud,» ütleb endine riigikogu liige, arhitekt Kuno Raude, kes on Nõukogude võimu massirepressioone lapsena omal nahal tunda saanud.
Nüüd peab Raude läbirääkimisi Krasnojarski krai Jerkovski rajooni administratsiooniga, et püstitada Sajaani mägedes asuva Verhne-Ussinski küla kalmistule mälestusmärk 53-le Lääne-Virumaalt 1949. aastal küüditatud eestlasele. Nende seas on ka Raude vanaema Marie Kello.
Tohutu töö
Raude sõnul sooviks ta ise Verhne-Ussinski mälestusmärgi projekti vedada, kui valitsus seda rahaliselt toetaks. Ühtlasi loodab Raude, et tema algatusest saab pilootprojekt, mis käivitab laiaulatusliku töö eestlaste haudade ülesotsimisel ja tähistamisel.
«See on muidugi tohutu töö,» nendib Raude. «Muidugi ei saa tähistada kõiki Venemaal paiknevaid kalmistuid, aga kusagilt võiks ometi alustada. Kõigepealt tuleb läbi töötada arhiivid.»
Kuigi repressiooniohvrite mälestuse jäädvustamiseks on moodustatud Eesti Represseeritute Abistamise Fond, kelle kasutada on 2,5 miljonit krooni riigieelarve raha, pole Raudel sellest veel suuremat abi olnud. «Eks fondil ole omad probleemid rahasoovijaid on palju ja suure osa rahast võtab ära Memento oma nimeraamatutega,» märgib ta. «Aga riigikogu võiks fondi kaudu haudade tähistamiseks eraldada lisaraha umbes 300 000 krooni aastas.»
Rahast tähtsam on aga Raude hinnangul vajadus sõlmida Venemaaga haudade hooldamise leping, mis peaks tagama uurijatele ligipääsu Vene arhiividesse ja võimaldama ladusamat koostööd kohalike võimudega.
Paraku on tegemist poliitiliselt väga tundliku küsimusega, mida Venemaa sooviks ilmselt seostada ka palju kära tekitanud sõjahaudade kaitse teemaga.
Kõnelused soikunud
Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul ongi represseeritute haudade üsimus ja Vene poole tõstatatud sõjahaudade küsimus olnud riikidevahelistel läbirääkimistel algusest peale laual ühes paketis.
«Praeguseks on läbirääkimised lepingu üle soikunud,» lisab ta.
Represseeritute Abistamise Fondi nõukogu esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul ei ole fond Raude ettepanekut veel arutanud, kuid Siberis hukkunute haudade kohta koostatava uurimistöö rahastamine kuulub kindlasti fondi tulevikuplaanidesse.
Küüditamine
1941. aasta juuniküüditamisega viidi Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.
1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid oli 32 536. On teada 10 331 inimest, keda ei küüditatud, kuid kes jäid lindpriiks. Paljud neist saadeti tabamisel ikkagi Siberisse või pandi vangi.
Siberi mulda jäänud hukkunute arvuks on hinnatud ligi 25 000.
Allikas: okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon