Riigikogu võttis eile 76 häälega vastu rahvusringhäälingu seaduse, millega saab Eesti Televisioonist ja Eesti Raadiost ühine Eesti Rahvusringhääling (ERR).
Riigikogu võttis viimaks vastu rahvusringhäälingu seaduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Rahvusringhääling moodustatakse selle aasta esimesel poolel ning see jätkab ETV ja Eesti Raadio õigusjärglasena. Rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan on rahvusringhäälingu nõukogu, mille töösse kaasatakse lisaks poliitikutele eksperdid.
Seaduse kohaselt hakkab nõukokku kuuluma üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist, kes nimetatakse ametisse kuni riigikogu koosseisu volituste lõpuni, ning neli asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat.
Koosseis ajas vaidlema
«See on igati positiivne lõpptulemus viis aastat kestnud tööle,» tundis praegune ringhäälingunõukogu juht Andres Jõesaar heameelt. «Niisugusel moel on tegu hea seadusega, mis vastab euroopalikele põhimõtetele.»
Kultuurikomisjoni seadusesse viidud muudatust ringhäälingunõukogu koosseisust toetas üleeile 36 opositsioonipoliitikut, selle vastu oli 30 Reformierakonna ja Keskerakonna saadikut. Rahvaliitlased hääletusel ei osalenud.
Rahvaliitlane Jaak Allik kutsus riigikogus kõiki fraktsioone üles hääletustulemusega leppima, lõpetama eelnõu vastuvõtmise blokeerimine ja pöörduma vajadusel nõukogu koosseisu käsitleva punkti juurde tagasi pärast valimisi. Kui riigikogu oleks selle muudatuse eelnõust välja hääletanud, oleks kultuurikomisjon, kus on ühe häälega enamuses opositsiooni esindajad, eelnõu teise lugemise taas katkestanud.
Eelnõu arutelu katkes viimati 20. detsembril, kui riigikogu viis koalitsiooni häältega eelnõusse sisse muudatuse moodustada ringhäälingunõukogu ainult poliitikutest.
Toona ühines ettepanekut toetanud Keskerakonna ja Reformierakonnaga ka Rahvaliit. Seejärel katkestas kultuurikomisjon eelnõu lugemise.
Esimest korda jäi ringhäälinguseaduse eelnõu teine lugemine pooleli detsembri algul Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul. Enne arutelu katkestamist hääletas riigikogu Rahvaliidu ja opositsiooni toel eelnõusse sisse muudatuse, mille kohaselt pidi nõukokku kuuluma neli rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna eksperti ning üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist.
Kardeti poliitkontrolli
Valitsuse esitatud eelnõu nägi algselt ette, et ringhäälingunõukogu moodustatakse
13 riigikogu liikmest, kelle kohad jaguneksid võrdeliselt fraktsiooni liikmete arvuga.
Nii praeguse ringhäälingunõukogu liikmete kui ka tele- ja raadiojuhtide hinnangul tähendanuks selline punkt, et rahvusringhäälingu sisu allutatakse poliitikute kontrollile.
Kehtiv seadus lubab nõukokku kuuluda neljal eksperdil ja viiel riigikogu liikmel.
(PM/BNS)