Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53371t1hf8d7.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2142437t1h4673.jpg)
«Kui me lennufirmaga SAS probleemideta sihtpunkti jõuame ja kotid tee peal kaduma ei lähe, on tegu imega. Kahjuks juhtub imesid harva,» torises Jaak Mae, kes koos teiste Eesti suusatajatega saabus kodumaale päev plaanitust hiljem.
Davosis treeninud suusamehed pidanuks kolmapäeval SASiga Zürichist Kopenhaagenisse ja sealt Estonian Airiga Tallinna lendama. Aga nagu viimastel aastatel tavaks, algasid jamad, kirjutab Jaan Martinson SL Õhtulehes.
«Lendu lükati aina edasi, sest Kopenhaagenist ei tulnud lennukit kohale,» rääkis Mae. Koos temaga passisid Zürichis Kaspar Kokk, Aivar Rehemaa, Raul Olle, Mati Alaver ja Lauri Rannama.
«Põhjust ei öeldud. Lund pisut sadas, kuid mitte palju.»
Igaks juhuks võeti telefonikõne Eestisse, et informeerida Estonian Airi ehk saab lennuk Kopenhaagenis pisut oodata. Tahtsid ju kõik vähemalt ööseks koju jõuda, et järgmisel päeval reisist puhata ja pisut trenni teha.
Mõne tunni ootamise järel sai lennuk rattad lõpuks maast lahti, jäi üle vaid pöialt hoida, et kohale jõutakse õigel ajal. Paraku
«Kui Kopenhaageni lennujaamas jooksuga õigesse väravasse jõudsime, oli Tallinna lend veel ekraanil kirjas, ent ühtegi teenindajat enam polnud. Jäi üle vaid lennukile järele lehvitada,» tõdes Mae.
Seltskond proovis õnne, et äkki õnnestub osta piletid Stockholmi või Helsingisse ja sealtkaudu Eestisse jõuda. Õnne, õigemini pileteid polnud. Tuli leida ööbimispaik.
«SAS saatis meid põrgu, sest ei näinud hilinemises oma süüd,» meenutas Mae. «Mingit kompensatsiooni me nende käest ei saanud ja pidime hotelli ise leidma ja selle kinni maksma. SAS põhjendas, et Kopenhaagenist liigume edasi teise lennufirmaga ja sestap vaadaku me ise, kuidas hakkama saame. Õnneks aitas Estonian Air meid hommikuse lennuki peale.»
Mae ise on pääsenud enamasti suuremate probleemideta, kuid Andrus Veerpalu ja sprinterid on aastate pikku saanud SASiga lennates kõvasti vatti. Tavaliselt reisivad suusad ja rõivad omasoodu ega jõua ka järgmisel päeval kohale, kuid on juhtunud sedagi, et lennukid lihtsalt ei lenda.