Viimsi vald kavatseb lähitulevikus ehitada Haabneeme mereranda suurejoonelise seitsmekorruselise kontserdimaja, millest loodetakse kultuurielu tõmbekeskustnii viimsilastele kui ka tallinlastele.
Viimsi vald plaanib mereranda ehitada eksklusiivse kontserdimaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi valla kultuuriameti juhataja Ott Kase sõnul on eksklusiivse kontserdimaja ehitamine Haabneeme aleviku ja selle lähiala üldplaneeringus küll juba kinnitatud, kuid millal täpselt kopp maase pistetakse, on veel vara öelda.
Küll aga on selge, et kavandatavast kontserdimajast saab mitmeotstarbeline hoone, kus peale kontsertide hakatakse esitama teatri- ja balletietendusi, korraldama näitusi ja seminare. Tulevikus kolivad sinna ka valla huvikeskus ning muusika- ja kunstikool.
Hoone kõige ülemisele, seitsmendale korrusele soovib vald rajada kohvik-restorani, kust avaneksid kaunid vaated igasse ilmakaarde, nii merele kui ka Tallinna vanalinnale.
Nagu daami kübar
Arhitektuuribüroos Kosmos on valminud juba ka kontserdimaja eskiisprojekt. Kuna vallaametnike arvates ei tohi maja mingil juhul välja näha kui tavaline klaasist kast, on see esialgu planeeritud suure heinakuhja või hiiglasliku daamikübara kujulisena.
Valminud kavand on siiski vaid valla nägemus hoonest ning pole sugugi kindel, et maja just selline tuleb, kinnitas Kask. Kontserdihoone lõpliku välisilme selgitab välja arhitektuurikonkurss.
Kindel on aga see, et kontserdimaja tuleb hiiglaslik. Viie hektari suurusele maa-alale plaanitava hoone brutopind on kokku 7000 ja hoonealust pinda on 1900 ruutmeetrit. Eskiislahenduse järgi on kontserdimaja kõrgus kokku 35 m ja sinna tuleb seitse korrust.
Esimesele korrusele peaks kava järgi rajatama suur saal, mis mahutaks kuni 700 inimest, samuti kammersaal ja fuajeeala. «Suur saal on kavandatud polüfunktsionaalsena ning seda saab kasutada kont-
serdi-, etenduse-, aga ka näiteks balli või peosaalina,» rääkis Kask. Kammersaali mahub kuni 120 inimest. Fuajee hakkaks täitma ka kunstigalerii ülesandeid.
Mitmeotstarbeline hoone
Kogu esimest korrust on Kase sõnul võimalik kasutada konverentsiruumidena, vajadusel on võimalik fuajee jagada väiksemateks sessiooniruumideks ning saale kasutada suurte auditooriumidena.
Kontserdimaja teisele korrusele plaanitakse tehnilised ruumid, kolmandal saavad uue kodu Viimsi huvikeskus koos harjutussaalide ja abiruumidega. Neljas korrus on kunstikooli päralt, sinna ehitatakse ateljeed, töötoad ja abiruumid.
Viienda ja kuuenda korruse hõivavad plaanide järgi muusikakooli klassid, läbi kahe korruse ulatuv aatrium-saal ning abiruumid. Katusekorrusele tuleb hingematvalt kauni vaatega kohvik-restoran.
Ka kogu kontserdimaja ümbrus on kavas välja ehitada puhkealaks, kus peaks olema piisavalt ruumi mänguväljakutele, promenaadile, skateparkile, koerte jalutusaiale ja autoparklale. Võimalik, et hoone juurde tuleb ka amfiteatri tüüpi vabaõhulava.
Plaanis on korda teha ka kontserdimaja territooriumi lõunaküljel asuvad Peeter I ajal rajatud merekindluse bastioni varemed. Sinna lähedusse on kavas rajada Bastioni park, nn ajalooaed ja laste park.
Kuna kontserdimaja ehitus on väga ambitsioonikas ettevõtmine, ei kavandata hoonet ainult viimsilastele, kultuurielamusi loodetakse pakkuda nii tallinlastele kui ka kaugemalt tulijatele.
Kui kalliks suurejooneline kontserdimaja maksma läheb, ei oska vald praegu pakkuda. Rahalist toetust loodavad vallajuhid saada nii riigi kui ka euroliidu rahakotist, samuti vallaelanikelt.