Uuringukeskuse Praxis eksperdi Ain Aaviksoo sõnul peaksid poliitikud meditsiinirahade kärpimise asemel muutma seadust ning võimaldama haigekassa reservide suuremat kasutamist.
Ekspert soovitab kärpimise asemel haigekassa reserve kasutada
11. september 2009, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aaviksoo rääkis Vikerraadio saates «Uudis+», et ta näeb kolme võimalikku lahendust haigekassa eelarve parandamiseks. «Kui minna reservide kasutamise teed, siis see on selge poliitiline otsus, et tervishoid on väga oluline prioriteet ja selle tõttu võib teha kompromisse kuni selleni välja, et vähendada euro tõenäosust, mis ilmselt on niikuinii väike,» lausus Aaviksoo.
«Teine poliitline otsus on piirata tervishoiuteenuste kättesaadavust, sest rasked ajad on vaja üle elada ja olgu see siis eurolootuses või lihtsalt efektiivsemaks toimetamiseks,» rääkis ta. «Ka see on selge otsus ja seda peaks siis selgitama.»
«Kolmas variant on teenuse hinna vähendamine, mis tegelikult delegeerib otsustamise haiglate tasandile, kes peavad vaatama, kust nad saavad kokku hoida,» märkis Aaviksoo. «Kuid ka see on niisugune otsus, millel on tagajärjed ja vastutus siiski esmajärjekorras poliitikutel.»
Ta lausus, et põhimõtteliselt on kõik need variandid võimalikud, kuid neil on erinevad tagajärjed ja sellega tuleb otsustajatel arvestada.
Haigekassa juhatuse poolt täna haigekassa nõukogule tehtud ettepaneku kohta, vähendada kuue protsendi võrra raviteenuse hinda, lausus Aaviksoo, et see võib kaasa tuua meditsiinitöötajate ebamõistlikult suure palgalanguse.
Ta märkis, et kui kogu kuueprotsendiline raviteenuse hinna langetamine teha palkade arvelt, tähendaks see 12-protsendilist palkade kärbet.
«Minu teada on haiglad sel aastal juba vähendanud palgafondi 5-10 protsendi võrra, mis on umbes samasuguses suurusjärgus muu avaliku sektoriga,» märkis ta. «Kui praegusele tuleks veel 12 protsenti otsa, siis see oleks Eesti avalikus sektoris pretsedenditu.»
Aaviksoo hinnangul peitub tõsine lahendus haigekassa reservide ulatuslikumas kasutamises ning selleks tuleks seadust muuta. «Parlament saaks selle otsuse teha, et tervishoid on täna olukorrras, kus ta vajab tõsist tuge, kui tahame säilitada praegust tervishoiu taset,» lisas ta.
Kehtiv seadus võimaldab reserve aasta jooksul kasutada 30 protsenti haigekassa jaotamata kasumist, kuid mitte üle 7 protsendi eelmise aasta kulust. Tänavu oleks maksimaalne summa seetõttu 580 miljonit krooni ning tuleval aastal umbes samas suurusjärgus.
Haigekassal on aga samas reserve üle nelja miljardi krooni.
Samuti märkis Aaviksoo, et poliitikutel tuleb endil langetada otsuseid, mitte proovida neid lükata haigekassa ametnike või haiglate kukile.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna Postimees.ee`le, et ta ei pea õigeks algatada seadusemuudatust, mis võimaldaks haigekassa reservide ulatuslikumat kasutuselevõttu.
«Kehtiv süsteem on mõistlik. Ei saa lubada seda, et paneme ühel aastal pool reservidest magama ja järgmisel aastale teise poole ja ongi kõik,» märkis ta. «Meil on vaja veidi pikemalt asju vaadata ja tagada haigekassa jätkusuutlikkus.»