Skip to footer
Päevatoimetaja:
Margus Martin
Saada vihje

Spordiarst soovitab ennast kuulata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku arst Agnes Mägi

Kas kõik, kes üldse tahavad osaleda, on selleks võimelised, turgatas Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiinikeskuse arst Agnes Mägile pähe, kui tema silma alla sattus Estoloppeti tänavune kalender.

Jaanuari lumepuudus surus selle nii tihedaks, et veebruarist märtsi keskpaigani pole pikamaasuusatamise sõpradel ühtki vaba nädalavahetust.

«Kui palju on neid, kes on korralikult treenida saanud?» küsib ta. Lumi tuli alles jaanuari lõpus, piisaval määral suusakilomeetreid on saanud koguda vähesed.

Kui nädalavahetustel sõita Estoloppeti maratone, pole enam mõeldav, et nädala sees aetakse veel suusakilomeetreid taga ja tehakse raskeid mahutrenne. Mägi sõnul tuleks siis piirduda taastavate suusasõitudega, mis aitaksid maratoniväsimusest üle saada ega tekitaks lisaväsimust.

«Ettevalmistustööd peaks olema ikka enne maratone tehtud,» ütleb Mägi. Siia hulka kuulub ka korralik tervisekontroll perearsti juures või koormustest.

Esimene ohu märk, et endale on liiga tehtud, annab tavaliselt tunda töövõime languse ja väsimusega. Enam ei ole jaksu niimoodi suusatada nagu talve alguse suusasõitudel.

Mägi sõnul võivad ka täiesti terved inimesed kurta ülepingutuse järel kaebusi südamepiirkonnas, samuti hakkavad külmetushaigused kergemini külge, sest organismi vastupanuvõime on sportimisega langenud.

Mida siis teha? «Kõige selgemini annab ülekoormusest märku pulss,» ütleb Mägi. «Kui on teada tavalised pulsid rahulolekus ja kerge koormuse korral, siis ülekoormusest annab märku, et ka mõõduka liigutamisega läheb pulss kõrgeks ning rahulolekus ei taha löögisagedus langeda.»

Teine märk üleväsimusest on uni – see pole enam rahulik ja sügav.

Spordiarsti sõnul raskendab maratoonarite taastumist seegi, et pea kõik neist on töölkäijad. Töölt suusahooajal iga nädal taastumiseks vabu päevi saada pole aga võimalik.

Kui töölt tulles vasardab ainsa mõttena peas, kuidas saaks end pikali visata ja magada, siis tuleb seda kindlasti teha, soovitab Mägi. Kui väsimus on läinud liiga suureks või esineb kaebusi südame piirkonnas, tuleks mõni sõit hoopis vahele jätta.

«Riskid on liiga suured,» nendib Mägi. «Keegi ei taha maratonirajal surra.»

Loe ka Postimehe suusablogi.

Kommentaarid
Tagasi üles