Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2157733t1ha17e.jpg)
Kuigi Eesti kiireima rahvastikukasvuga vallas Viimsis valitseb terav lasteaiakohtade puudus, takistab vallavõim kohalike elanike vastuseisule viidates ettevõtjaid eralasteaedu rajamast.
Ehitusalal tegutsev ärimees Urmo Alling uskus siiralt, et teeb Viimsi vallarahvale uue lastesõime rajamisega teene. Ühtlasi nägi ta selles head võimalust anda erialast rakendust eripedagoogiharidusega abikaasale.
«Kui hakkasin viis aastat tagasi vallavalitsuses uurima võimalust rajada eralasteaed, oli suhtumine väga positiivne leidke sobiv kinnistu või hoone ja tehke, valla poolt on toetus olemas,» rääkis Alling.
Algasid segadused
Sobiv tühi plats, mis detailplaneeringuga oli määratud sotsiaalmaaks, leiti vallavalitsuse abiga 2005. aasta kevadel Haabneemes Käärti tee uuselamupiirkonnas. Alling ei kõhelnud kaua, võttis pangalaenu ja lõi kinnistute omanikuga käed.
Ometigi algasid pärast võimuvahetust vallas segadused, mis viisid lastesõimeprojekti peatumiseni ja kohtulahinguteni.
Kuna planeeringuga oli Käärti tee sotsiaalmaale ette nähtud tenniseväljak ja ärihoone, esitas Allingu firma OÜ Levinson vallavalitsusele taotluse uue detailplaneeringu algatamiseks.
Mullu 21. aprillil algataski vallavalitsus maa-ala uue planeeringu, kuid juba kaks kuud hiljem kuulutas sama organ oma otsuse õigustühiseks.
Põhjusena tõi vallavalitsus Käärti tee elanike protestikirja ja asjaolu, et OÜ Levinson polevat täitnud kokkulepet anda üle planeeringuala teed avalikuks kasutamiseks. Tegelikult polnud nimetatud teed üldse Levinsoni omanduses.
Käärti tee elanikud nõudsid vallavalitsuselt lastesõimele plaanitud ala säilitamist avalikus kasutuses oleva haljasalana, kus piirkonna elanikud saaksid puhata ja lapsed mängida.
«Meie laste turvalisus on kindlustatud tänava mõlemal pool asuva tõkkepuuga. Kui tänavale ehitatakse lasteaed, siis on tänav avatud kõigile ja meie laste turvalisus kaob,» seisab 15 allkirjaga kirjas. «Käärti tee on kitsas, mis välistaks igasuguse tihedama liikluse.»
Pöördumisele allkirjade kogumist organiseerinud endine miss Estonia ja Viimsi keskkonnakomisjoni liige Cathy Tullkvist ei soovi täna enam toimunut täpsemalt kommenteerida. «Mina isiklikult ei ole sellega seotud,» kinnitab plaanitud lasteaia kõrval elav Tullkvist. «See oli meie küla ühine seisukoht.»
Allingu sõnul on arusaamatu, miks vallavalitsus arvestab vaid 15 Käärti tänava elaniku huvidega ja lükkab täielikult kõrvale sõimekohtadest huvitatud vallaelanike ja tema kui maaomaniku huvid.
«Näen siin sellist seost, et Cathy Tullkvisti abikaasa kuulub Miiduranna sadama omanike ringi, kuhu kuulub ka vallavolikogu esimees Aarne Jõgimaa,» märkis Alling. «Vald lõpetas planeeringu menetluse enne, kui me oleks saanud elanikega läbi rääkida võimalikud kompromissid.»
Poliitiline otsus
Viimsi abivallavanema Endel Lepiku väitel ei maksa Käärti tee lasteaia rajamise peatamises süüdistada vallavalitsust, vaid see otsus tehti poliitilisel tasandil ehk vallavolikogus.
«Kuna lasteaiakohtadest on terav puudus, siis vallavalitsus tegelikult toetas seda projekti,» ütles Lepik. «Aga miks volikogu nii otsustas, seda ma ei tea järelikult oli see vastuseis ikka nii tugev.»
Lepik nentis, et Käärti tee juhtum pole Viimsis kaugeltki ainus, kohalike elanike vastuseis uute hoonete rajamisele on levinud.
«Mis teha, Viimsi elanikkond on natuke enesekeskne, ei taheta mõista avalikku huvi,» rääkis ta. «Olen nõus, et volikogu oleks võinud lasta planeeringul jõuda avalikustamiseni, kus kõik oleksid saanud oma plussid ja miinused välja tuua.»
OÜ Levinson kaebas valla kohtusse, et kohustada teda jätkama planeeringumenetlust.
Sõimekohti Viimsis praegu polegi
Viimsi valla haridus- ja noorsooameti juhataja Kadi Bruusi sõnul on lasteaiakohtade puudus üsna terav. Kokku on vallas praegu 1284 eelkooliealist last, lasteaiajärjekorras on neist ligi 600.
«Tuleb arvestada, et lapsed pannakse enamasti kohe pärast sündi järjekorda,» ütles Bruus. «Reaalselt on lasteaiakohta vaja umbes 250.»
Sõimerühmi Viimsi lasteaedades polegi, samas on vallas ligi 400 kuni kolmeaastast last. «Lastesõim tuleb alles järgmisel sügisel,» nentis Bruus.
Tema sõnul üritab vald uute eralasteaedade rajamisele igati kaasa aidata, kuid on väga kurb, et elanikud seda takistavad. «Praegu on seoses kolme eralasteaiaga tulnud naabrite vaidlustused. Aga need on ju kõik väikesed lasteaiad ja on raske uskuda, et nad kohalikke nii palju häirivad,» ütles ta. (PM)