Selle aasta detsembris 70. aastapäeva tähistava Tallinna Linnamuuseumi direktrissi Maruta Varraku hinnangul pole tänapäeva muuseum enam üksnes kultuuriväärtuste säilitamise ja uurimise keskus, vaid ka haridus- ja meelelahutusasutus.
Linlased leiavad aina sagedamini tee uue näo saanud muuseumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui varem koosnes muuseumi väljapanek enamasti kinnistest vitriinidest ja igavate kirjeldustega asjadest, siis nüüd saab külastaja tunda end otsekui osalisena mingis ajaloolises sündmuses või etapis,» rääkis Varrak, kes juhib linnamuuseumi tööd 1995. aastast.
Külastajal aitavad osaleja rolli minna ajarännakud, muuseumitunnid, töötoad ja teemaekskursioonid, perepäevad ning muuseumiööd.
Aga ka sajandivahetuse paiku valminud uus sisekujundus, mis tõi 2003. aastal Euroopa muuseumide foorumil kaasa tunnustuse nüüdisaegsuse ja ligitõmbavuse eest.
Peen muuseumikunst
Enne ümberkorraldusi külastas linnamuuseumi 4000 inimest aastas, mullune külastajate arv hakkas liginema 30 000-le. Aina rohkem on nende hulgas kohalikke elanikke.
«Ekspositsiooni tegemine on ikka väga peen kunst,» selgitas Varrak. «Ma võin istuda suure hunniku asjade otsas, aga ülimalt tähtis on, kuidas neid välja panna nii, et need külastajale meelde jääksid, talle huvitavad ja arusaadavad oleksid.»
Varraku sõnul sai linnamuuseum ümberkorraldusteks hoogu just Eesti taasiseseisvumise järel tekkinud sidemetest põhjamaade suuremate linnade Helsingi, Stockholmi, Kopenhaageni ja Reykjaviki muuseumidega.
«Seal on muuseumide traditsioonid hoopis teised. Väga põnev oli sukelduda nende ellu, siis sai kohe selgeks, et vanaviisi enam edasi minna ei saa,» meenutas Varrak.
Kõik võttis aega, aga nüüd on muuseumi nägu täiesti muutunud, nii et mõni külastaja, kes pole siin kaua käinud, küsib imestunult: mis toimub?
Välisuksest vasakut kätt võtab külastajaid vastu kunagine majaperemees Hans, kes peab oma kambris kaupade üle arvestust. Muuseum asub ju 14. sajandist pärit lao- ja aidakorrustega elamus, kus hilisemast ajast on esindatud mantelkorsten, hilisgooti portaal, puitvaheseina tahveldis ja muidki keskajale tüüpilisi ehitusdetaile.
Trepist alla astub uhke majaproua. Ühes saalis kostab keskaegse linna hääli koerte haukumist, vankrirataste kräginat. Teises, kus eksponeeritakse Tallinna kui merelinna, kõlab lainete müha ja kajakakisa.
Saalis, kus külastaja saab tutvuda sajanditetaguse eluoluga, võib ta ise mitmesugust tegevust tutvustavad inimfiguurid liikuma panna tõmbab nöörist ja sepp taob rauda või togib koolmeister juhmi koolipoissi. Samasse on ehitatud ka mini-raekoda raesaali ja -härradega.
Pildi mitme sajandi tagusest elust Tallinnas, Helsingis, Stockholmis ja Peterburis annab virtuaalprogramm, mis käsitleb rootsi üliku Eric Sederholmi (16791750) elusündmusi koos tollase olmega nendes neljas linnas. Ülevaatlik arvutilugu on mitme muuseumi ühistöö.
Külastaja on kuningas
Omapärane on ka Nõukogude aega kujutava saali kujundus. Ühes seinas ripuvad uhked pildid ja säravad loosungid. Kui aga lükandsein eemaldada, tuleb selle alt välja hoopis teine kuvand fotod küüditamistest ja muudest tolle aja repressioonidest.
Osa esemeid on paigutatud trellide, raudse eesriide taha. Selleaegsetest rõivastest on aga kujundatud tüüpiline kaubasaba just niisuguseid riideid võisid sabasseisjad kanda.
«Muidugi ei või me sellise avatud muuseumi puhul välja panna kõige väärtuslikumaid eksponaate, vaid ikka nende koopiaid. Inimesi on ju igasuguseid,» sõnas Varrak.
Siiski peab ta külastajat n-ö kuningaks, kelle eeldatavaid soove tuleb arvestada. «Teeme kõik, et tal oleks meeldiv ja mugav,» kinnitas direktriss. «Kõik peab korras olema, alates piletikassast ja esialgsest infost. Giidid võivad meil seletusi jagada üsna mitmes keeles, isegi näiteks kreeka keeles. Meiega peavad rahule jääma nii lasteaiaealised kui akadeemikud.»
1937. aastal rajatud linnamuuseumi juubeliaastal on kõigis filiaalides kokku kavas vähemalt 35 näitust. Neist fotonäitus muuseumi enda ajaloost avatakse raekeldris. Detsembris tuleb teaduskonverents ja antakse välja aastaraamat.
Tallinna Linnamuuseum
Linnamuuseum Vene 14
Fotomuuseum Raekoja 4/6
Kiek in de Kök Komandandi tee 2
Lastemuuseum Kotzebue 16
Jaani seek Tartu mnt läbimurdel
Peeter I majamuuseum Mäekalda 2
Eduard Vilde majamuuseum Roheline Aas 3
Anton Hansen Tammsaare muuseum Koidula 12a
Äsja avatud bastioni käigud
Allikas: Tallinna Linnamuuseum