ENL: unarul noortepoliitika vajab elluäratamist

Eesti noored sooviksid rohkem kaasa rääkida.

FOTO: SCANPIX

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) hinnangul on Eestis noortepoliitika nii unarusse jäänud, et ähvardab Eesti tuleviku konkurentsivõimele halvasti mõjuda.


«Kui tulevik on noorte kätes, siis peab noortesse suhtuma strateegilisemalt ja nägema neis tuleviku ressurssi ja mõistma, et ilma noortepoliitika arendamiseta kõikides valdkondades kannatab ühiskonna konkurentsivõime,» rääkis ENLi noortepoliitika spetsialist Martti Martinson.

Suurest murest riigi seatud noortepoliitiliste eesmärkide ja põhimõtete ellurakendamise pärast pöördus ENL täna riigikogu kultuurikomisjoni ja fraktsioonide esindajate poole, tehes ettepaneku võtta noortepoliitika riigikogus arutlusele.

Küsimus on nende hinnangul koguni nii oluline, et riigikogul võiks olla kohustus kaks korda aastas noortepoliitikat olulise tähtsusega riikliku küsimusena artutada.

«Oleme seisukohal, et seadusandja roll riigi noortepoliitika suundade määramisel peab suurenema. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda noorsootöö seaduse muutmist selliselt, et riigikogule tekiks kohustus arutada noortepoliitikat olulise tähtsusega riikliku küsimusena vähemalt kord kahe aasta jooksul,» kõlas ENLi ettepanekus kultuurikomisjonile ja fraktsioonidele.

2006. aastast kehtiva noorsootöö strateegia aastateks 2006-2013 rakendumisperiood on jõudnud poole peale, kuid ENLi hinnangul on strateegia noortepoliitika osa rakendumine väljaspool haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala tagasihoidlik ning teised ministeeriumid ei teadvusta noortepoliitika elluviimist enda vastutusena.

ENL on seisukohal, et lõimitud noortepoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kõikidel riigistruktuuridel, eelkõige ministeeriumitel, aga ka riigikogul ja valitsusel, senisest enam panustada noortepoliitika kujundamisse ja elluviimisse vastavalt oma pädevusele.

ENL väidab pöördumises, et noortepoliitiliste eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks seab takistusi ka seadusandlus ning need takistused peaks kõrvaldama.

«Kõige rohkem valmistab muret ametnike ja poliitikute vähene teadlikkus noortepoliitika põhimõtetest ja olemusest,» seisab ENLi pöördumises.

Liidu teatel on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuseks ülitähtis tõsta noortepoliitika-alast teadlikkust.

«Riigikogu täiskogu istungil, aga ka komisjonides ja fraktsioonides ei arutleta just liiga tihti Eesti noortepoliitika tuleviku üle,» leidis liit.

Noorsootöö strateegia 2006-2013 kohaselt peab noortepoliitika määratlema tegevused, mida ühiskond peab tegema, et iga noor Eestis saaks oma individuaalsel kujunemisel võimalusi, tuge ning õpikogemusi positiivseks enesemääratluseks, -harimiseks, -teostuseks ja eneseväärikuse kujunemiseks.

Seeläbi peaks noor suutma ja soovima võtta vastutust ja algatust ühiskonna heaolu säilitamise ja edasiarengu eest.

Lõimitud noortepoliitika on noorsootöö strateegia kohaselt koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine noore elu puudutavates valdkondades.

Riigikogu komisjonil on seadusest tulenevalt võimalus seadust muutmata esitada ettepanek olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamiseks. «2010. aastal võiks riigikogu kultuurikomisjon seda võimalust kasutada. Järjepidevuse tagamiseks leiame siiski, et vaja on muuta ka noorsootöö seadust ning sätestada taoline arutelu kohustusena,» lisas Martti Martinson.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 50 Eestis tegutsevat noorteühendust.

Tagasi üles