Viimase nädala jooksul on Tartus aset leidnud kaks õnnelikult lõppenud intsidenti õhkrelvadega, kuid tagajärjed oleksid võinud olla sootuks kurvemad. Lõuna prefektuuri lubade talituse komissar Allen Leego hoiatab, et risk mõne õhupüssi või -püstoli väärkasutamisest tuleneva raske õnnetuse tekkeks kasvab iga päevaga.
Kolmapäeval ähvardas 54-aastane purjus jalgrattur Tartu poe parklas talle signaali lasknud autojuhti 4,5 millimeetrise kaliibriga õhupüstoliga.
Väljakutse peale kohale sõitnud politseinikud hiilisid joobnule selja tagant ligi, kui ta oli relva kabuuri pannud, ja tegid mehe relvituks.
Läinud nädalal vehkis arvatavalt narkojoobes meeskodanik relvaga Tartus Küüni tänaval asuva pubi tualetis.
Kuna tualetti peitunud isik otsustas seal ka pauku teha, sai selgeks, et mehel on käes õhkrelv.
Kuna mees korraldustele relv maha panna ja tualetist väljuda siiski ei allunud, tuli korrakaitsjatel kasutada kiirust ja jõudu, et tasakaalutu isiku käest õhkrelv inimvigastusteta kätte saada.
Igapäevaselt relvadega kokku puutuv Allen Leego märkis, et politseinikku õhkrelvaga ähvardades riskib isik otseselt sellega, et ta võidakse lihtsalt kohapeal maha lasta.
«Politseinike väljaõpe näeb ette, et otsese relvaga ähvardamise juhtumi puhul võidakse avada tuli,» tähendas ta.
Pealegi ei suuda politseinikud igas olukorras neid ähvardava ohu ulatust ja relva tüüpi kindlaks teha ning ka seetõttu võib «naljaviluks» õhkrelva haaramine uljaspeale letaalselt lõppeda.
Tänapäeva kerglaskerelvad on kunagistest võimsamad
Leego ütles Postimees Online`ile, et 15-20 meetri pealt lastes võib tänapäeva õhupüss või -püstol tekitada samasuguse vigastuse nagu väikesekaliibriline vintrelv.
Leego sõnul võib näiteks korraliku Saksa päritolu õhupüssil kuuli algkiirus olla isegi suurem kui väikese kaliibriga vintrelval.
Kaugema maa peal «väsib» kuul muidugi vintpüssi omaga võrreldes ära, kuid lähedalt laskmisel võivad olla rängad tagajärjed.
Nõukogudeaegse lapsepõlvega meestele, kes pärast täisealiseks saamist õhkrelva käes hoidnud ei ole, on õhupüsside ohtlikkust keeruline selgitada, sest tollased valdavalt Vene päritolu ja laadimiseks keskelt pooleks murtavad relvad olid Leego sõnul äärmiselt nigelad.
Praegused õhupüstolid aga tulistavad laengu välja gaasi- või õhuballoonide toel ning see annab kuulile hoopis võimsama kiirenduse.
Pealegi kasutatakse paljudes õhupüstolites ümaraid, väga väikese õhutakistusega metallkuule, mis elusolendile tõsiseid vigastusi põhjustavad.
Kerglaskerelva võib osta iga 18-aastane
Kui vintrelva ostmiseks peab isik taotlema relvaloa, siis õhkrelva ostjal tuleb kaupluses vajadusel näidata ette vaid 18 eluaasta künnise ületamist tunnistav dokument.
«Vajadusel» tähendab siinkohal vastutustundega müüjat, sest paljud müüjad ei viitsi või ei taha noorevõitu ostjate ealist sobivust kontrollida.
Relvaloa taotlejatele tehakse enne loa väljastamist psüühiline ja füüsiline kontroll, seevastu teab Leego loetleda mitmeid juhtumeid, kus õhkrelva on saanud soetada noorem kui täisealine isik.
«Kunagi oli küll selline ettepanek nagu kerglaskerelvadele eraldi seaduse tegemine ning nende müügi üle kontrolli kehtestamine, aga see kukkus läbi,» nentis ta.
Kerglaskerelvaks loetakse relva, mille laengu liikumapanev jõud on vedru, õhk või püssirohi ning laengu jõud ei ületa 50 kilodauli.
Õhkrelvaga harjutades tuleb tagada teiste inimeste ohutus
Komissari sõnul on viimasel ajal loetletud ligi 50 õhkrelva vääkasutamise episoodi kõik õnnelikult lõppenud, kuid ühel hetkel võib see õnn otsa saada.
Leego soovitab kõigil lapsevanematel, kes on oma järeltulijatele õhkrelva muretsenud, kindlasti jälgida, et nad seda enesele ja teistele ohutult käsitsevad.
Samuti loodab ta, et inimesed iga kerglaskerelva väärkasutamise korral sellest koheselt politseile teatavad.
Sportimise puhul ütleb relvaseadus, et nõutav on ohuala tagamine ja omavalitsuse nõusolek. Viimast peab komissar siiski üleliigseks, kui inimeste ohutus harjutusala piirides igakülgselt tagatud on.
«Väga tihti tuleb kahjuks ette selliseid olukordi, kus aiale pannakse tühi õllepurk ja lastakse tänava suunas selle pihta märki,» nentis ta.