Kotkaklubi müttas soomlaste kurge otsides Venemaal soos

Soomlaste sookurge otsima läinud kotkaklubi liikmed Urmas Sellise, Gunnar Seina, Georg Artma ja Riho Männiku võttis Venemaal vastu silmapiirini laiuv vesine soo. Siiski õnnestus neil leida saatja koos kurejäänustega. Foto: Urmas Sellis

Jäine tuul läbi riiete puhumas ja vesine soopind jalge all lirtsumas, ajasid Eesti kotkaklubi liikmed Venemaal sookure Suhmura jälgi.

Suhmura oli Soomes Karjala põhjaosas sündinud noor isaslind, kes sai mullu augustis endale selga GPS-saatja. Lõunamaalendu alustanud sookurg jõudis oktoobriks kodust ligi 600 kilomeetri kaugusele Pihkva ja Novgorodi oblasti piiri lähedale. Seal andis saatja satelliidi kaudu viimase ehk nn surmasignaali.

Kuuldes, et Eesti kotkaklubil õnnestus üles leida saatja Aafrikas Sudaanis oma lõpu leidnud konnakotkas Teele seljast, palusid soomlased eestlastel ka Venemaal ära käia. Nii leidsidki neli kotkaklubi liiget end aprilli alguses Fekinski Mohi soo servalt, umbes 250 kilomeeti kaugusel Luhamaa piiripunktist.

Halva ilma küüsis

Kotkaklubi liikme Urmas Sellise sõnul said nad soomlastelt küll kogu satelliitinfo Suhmura teekonna kohta, kuid et seda tüüpi saatjad pole nii täpsed, siis oli ettevõtmise edukus küsimärgi all. Ka ilm tõotas kõike muud kui ilusat jalutuskäiku soos.

GPSi abil välja arvutatud koordinaadid näitasid, et saatjani peaks olema umbes seitse kilomeetrit käimist. «Iseenesest on see küll lühike maa, aga kui iga sammu peab sättima, et vesi üle kummiku ei tuleks, siis oli see üsna kõva katsumus,» rääkis Sellis. «Temperatuur oli nulli ligi ja tugev tuul ei lasknud ühe koha peal seista, puhus kiirelt läbi ning pidime kogu aeg kõndima.»

Sellise kirjelduse järgi tähendas kõndimine rohkem ühelt mättalt teisele liikumist. Kindlamat jalgealust pakkusid vaid üksikud soosaared. Eesti linnu-uurijatel tuli tõdeda, et nad on sattunud ühte jumalast maha jäetud paika, kus liiguvad vaid metsloomad.

Saatja leidsid nad üles pool tundi pärast sihtkohta jõudmist. Sellis meenutas: «Saatja leidmine mõistagi tugevdas meie psüühilist vastupidavust, aga tagasitee osutus füüsiliselt vägagi kurnavaks.»

Kaks päeva pärast Venemaa ekspeditsiooni algust jõudsid kureotsijad tagasi Eestisse. Suhmura jäänuste lähedalt leitud raadiosaatja saadeti aga Soomes pesitsevate sookurgede rännet uuriva projekti koordinaatorile Petri Suorsale.

Sellise sõnul olid ka soomlased üsna üllatunud, et ekspeditsioon õnnestus, sest seda tüüpi saatjaid on üsna raske leida. «Meid aitas see, et kurg oli hukka saanud lageraba peal. Võsas või metsas poleks kõik nii lihtne olnud,» rääkis ta.

Petri Suorsa sõnul küsis ta eestlaste abi kahel põhjusel. Esiteks polnud tal aega, et nii kiiresti Venemaale sõita. Teiseks võttis ta Eesti kureuurijatega ühendust põhjusel, et sookure hukkumiskoht jääb Eestile küllaltki lähedale.

Suhmura oli üks peaosalistest projektis, mis uurib sookurgede rändeteid ja talvitumiskohti. Soomlased on raadiosaatjaga varustanud teisegi kure Auli, kes on elus ja tervise juures.

Raigo alles Leedus

Lõunamaareisilt on tagasi jõudnud ka mitu lindu, kes said mullu GPS-saatja selga Eestis. Oma kodupesas Ida-Virumaal Puhatu soostikus on tagasi Kongo jõe ääres talvitunud kalakotkas Maria, kel kulus kojulennuks pea kuu.

Tagasi on ka suur-konnakotkas Mart. Teise Soomaalt pärit konnakotka Anni saatja pole aga juba sügisest saadik märku andnud. Viimane signaal saadi temast mullu novembris Poolast. Lõunamaalennult on veel tulemata must-toonekurg Raivo, kes oli eile lõuna ajal Leedus.

Sookurg

• Eestis pesitseb kuni 6000 paari sookurgi (Soomes ligi 20 000 paari).

• Sookurg pesitseb soistel aladel ja varjatult.

• Toonekured pole sookurgedega lähedased sugulased, nagu võiks arvata. Nad kuuluvad eri seltsidesse.

• Sookurg on kureliste hulka kuuluv lind, kelle lähemad sugulased Eestis on tait, lauk, rukkirääk, huigad, ruigad.

• Must- ja valge-toonekurg kuuluvad hoopis toonekureliste seltsi ja nende kahe seltsi vahel on veel näiteks haukalised ja pistrikulised.

• Nimi «kurg» (soome kurki, inglise crane, saksa Kranich) tuleb sookure kõvahäälsest ja kõrisevast häälitsusest.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing