Väikese Leida nimeplaadita haud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Leida Alunurm räägib traagilisest filmiõhtust, nagu see oleks juhtunud eile.

FOTO: Ants Liigus

Õnnesärgis sündinud – nii võib öelda kilinginõmmelase Leida Alunurme kohta, kellele jäeti 70 aastat tagasi filmipõlengus hukkunud sõbrannade kõrvale Pärnumaa Saarde kalmistule vaba hauaplats.

Raskelt viga saanud 10-aastane Leida lebab voodis, esiplaanil on teda ravinud professor Karell koos kolme noore patsiendiga.

FOTO: Erakogu

Veidi moondunud labakätega otsib Leida Alunurm suurest fotokastist pilte, mis kõnelevad täna 70 aastat tagasi Kilingi-Nõmme 2. algkoolis juhtunu järelsündmustest.

Neil mustvalgetel võtetel on lapsed haiglariietes ja palatis on ka tollal kümneaastane Leida, kellele juudi rahvusest professor Karell ei jõudnud Tartus kätele plaanitud operatsiooni teha. Teine ilmasõda jõudis lähemale ja viis tohtri perega teadmata kuhu.

Sitsikleidi väel kinno

Soojast, kuid traagiliseks kujunenud jürikuu õhtust räägib armistunud näoga naine nii, nagu juhtunuks kõik alles eile. «Siin, nurga peal, oli kooli spordiväljak, mängisime enne kinno minekut seal rahvastepalli ja lapsed olid väga rõõmsad,» meenutab Leida

Ta viitab oma maja aknast suunas, kus omaaegne puust koolimaja oli. «Mul on meeles kaks õde Uinti – mõlemad said surma. See väiksem tüdruk, küll ta jooksis, nii kärmas oli, et keegi teda rahvastepallist välja ei saanud … Ja nii soe ilm oli, et mul oli õhuke sitsikleit seljas.»

Viis senti piletiraha oli Leida kokku hoidnud kommide pealt. Seanss algas kell seitse õhtul, koolimaja teise korruse kõige suuremasse klassituppa oli filme vaatama kogunenud 132 õpilast. Kolme-nelja kaupa surusid nad ennast koolipinkidesse.

«Kinoaparaat oli ukse juures ja sellele oli papist ümbris tehtud. Korraga oli plahmakas. Lõin silmad tahapoole: igavene paanika hakkas, kabiin põles, siis kukkusin sinna ette maha ja … Rohkem ma ei tea.»

Salapärane rist taevas

Hiljem kõneldi Kilingi-Nõmme peal, kuidas keegi oli näinud koolimaja kohal taevas risti, enne kui juhtus tollase Eesti Vabariigi suurim õnnetus lastega. Hukkus 18 last, viga sai 65 väikest kinohuvilist.

«Ma ei mäleta, kas me sõbrannadega ikka kindlasti kõrvuti istusime, aga … Nad mõlemad surid hiljem haiglas, Lehta Sarapuu ja Leida Udu. Nende kõrvale [kalmistul] jäeti mulle koht, sest isa jutu järgi keegi ei uskunud, et ma ellu jään,» räägib vanaproua.

Kooli juhataja Jaan Parts oli edumeelse ja hakkajana käinud kinomehaaniku kursustel. Ta oli õpetanud vanematele poistele filminäitamise selgeks ja ehitanud teise korruse suurimasse klassituppa papist kongi filmiaparaadi ning kinomehaaniku jaoks.

Üle ehitise serva rippus juhtme otsas katmata elektripirn. Saatuslikul õhtul oli näitamiseks valitud seitse kultuurifilmi, kolmveerand üheksa süttis üks neist.

Ähmis õpilasest kinomehaanik Harry Paltman ei osanud muud, kui viskas selle maha ja hüppas kongist välja. Karpidesse panemata filmikettad võtsid tuld ja tekkis tohutu kuumus.

Paanikas kinoliste pääsemist takistas uks, mis avanes sissepoole. Tuli kestis minutit viis, kuid kuumus söestas osa ruumist.

«Kui ma meelemärkusele tulin, oli meid alla mingisse väikesesse ruumi toodud, olin laua peale tõstetud. Kõik karjusid, meid tassiti autodele ja bussidesse ja viidi Pärnu poole. Pime oli … Siis kaotasin jälle mõistuse … Kui meid Pärnu haiglasse viidi, oli osa juba seal. Nad karjusid hirmsasti. Mulle jäid silme ette suured villid nende peal.»

Leida tegi läbi 16 operatsiooni. Tükkhaaval istutati nahka põlenud kohtadele, siirdamiseks võeti seda väikese patsiendi kaenla alt ja küljelt, aga ka tema ema kintsudelt.

Raamatupidajana pensionile jäänud naine tõdeb, et teda on aidanud tahe elada, olgu nii raske kui tahes. Raskusi on alati kergem võita kahekesi. Leida abikaasagi oli koolipoisina ränga filmipõlengu tagajärgede üks tunnistajaid.

Oma nüüd manalateele läinud abikaasaga 42 aastat kestnud kooselu järel ütleb Leida, et tal oli hea mees, hoidis teda väga ja neil on kaks poega. Kuid kodulinlaste hämminguks ehitasid Alunurmed maja vaid kiviviske kaugusele 2. algkooli hoonest ja kolisid sinna 1968. aastal.

Naine ütleb, et tal ei olnud põhjust mõelda ainult 1937. aasta 20. aprilli õhtul juhtunule, sest sellest koolimajast, kus ta õppis viiendast kaheksanda klassini, on tal ka häid meenutusi.

Põleng kooli filmiõhtul

• 1937. aasta 20. aprilli õhtul kell 19 algas Kilingi-Nõmme 2. algkoolis kinoseanss, filme tuli vaatama 132 õpilast.

• Kell 20.45 film süttis, arvatav põhjus pirnist hõõguma hakanud pappseinast langenud säde.

• Hukkus 18 ja vigastada sai 65 last. Ohvreid ei vigastanud lahtine tuli, vaid filmirullide põlemisest tekkinud tohutu kuumus, mis ulatus arvatavalt 1500 kraadini.

• Enamik hukkunuid maeti Saarde kalmistule ühisele platsile, millel kõrgub kujur Paul Horma loodud elu lakkamatut taassündi sümboliseeriv tütarlapse kuju.

Allikas: Pärnu Postimees

    Tagasi üles