Kuiv seadus vähendas tunduvalt õnnetuste arvu

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Pärast pronksööd kehtestatud alkoholi jaemüügi keeld vähendas traumadega kiirabisse sattunud inimeste arvu, samuti jäi politseile vahele mitu korda vähem purjus alaealisi.

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas lausus, et sel perioodil, kui valitses täielik alkoholi jaemüügi keeld, kahanes väljakutsete üldarv 20–22 protsenti. Tavaliselt alkoholi kasutamisega seotud kergete traumade, joobest tingitud peretülide ja vägivaldsete traumade arv vähenes tema sõnul aga poole võrra.

Nendel päevadel, mil alkoholi müüdi kella kaheni, oli umbes 30 protsenti vähem selliseid tänavakutseid, mida kiirabis nimetatakse «väsinud härrasmees tänaval», sõnas Adlas.

Kartsid välja minna

Kui alkoholi mõjul magama jäänute arv vähenes tunduvalt, siis teadvusetute narkomaanide arv jäi samaks. Kuiva seaduse esimestel päevadel võis kaudseid mõjutajaid lisaks alkoholimüügile olla ka see, et rahutusi kartes käisid inimesed lihtsalt vähem väljas, pakkus Adlas.

Ida-Tallinna keskhaigla pressiesindaja Andra Alttoa ütles, et arstide hinnangul oli kuiva seaduse ajal öiseid haiglasse pöördumisi ja purjus patsiente vähem. Kui suvel pöördus Alttoa sõnul traumatoloogi juurde öösel enam inimesi kui päeval, siis kuiva seaduse ajal oli olukord vastupidine. Ühel ööl polnud aga ühtegi traumapatsienti, sellal kui tavaliselt on neid 15–20.

Politsei kinnitas aga, et kuiva seaduse ajal tabati üle Eesti poole vähem purjus alaealisi. Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp lausus, et kui eelmisel aastal tabati 26. aprillist 9. maini 78 purjus alaealist, siis sel aastal oli neid vaid 31.

Kasulik keeld

Ida-Virumaal, kus kehtis täielik kuiv seadus kuni reedeni, tabati eelmisel aastal 1.–6. maini 23 purjus alaealist, sel aastal kõigest seitse. Vähenes ka purjus peaga autorooli istunute arv.

Mittetulundusühingu Alkoholivaba Eesti esimees Lauri Beekmann kommenteeris, et alkoholimüügi keeld kinnitas vägijookide kättesaadavuse piiramise kasulikku mõju rahva tervisele, ükskõik kui palju mõned Eesti poliitikud seda ei eita.

«See aeg näitab, et alkoholiga seotud kahjud, vigastused, kuriteod ja traumad vähenevad alkoholi kättesaadavuse piiramisega,» sõnas Beekmann. Ka Adlas lausus, et mida vähem inimesed alkoholi tarbivad, seda vähem on kiirabil tööd.

Selles pole Beekmanni sõnul midagi uut, sama näitavad ka Põhjamaade kogemused. Põhjamaades tarbitakse alkoholi praegu samamoodi nagu Eestis. «Ostetakse kast õlut ja juuakse end täis,» tõi Beekmann näite. Kuna Põhjamaad on suutnud karmi alkoholipoliitikaga hoida vägijookide kasutamist kontrolli all, siis suudaks seda Beekmanni arvates ka Eesti.

Et alkoholi tarbimist piirata, selleks pole tema sõnul ühte imevitsa, vaid sellega tuleb tegeleda kompleksselt. «Esiteks tuleb tõsta alkoholi hinda, teiseks piirata selle kättesaadavust kas müügiaega või müügikohtasid vähendades ning kolmandaks tuleks keelata alkoholireklaam,» lausus Beekmann.

Beekmanni sõnul näitasid uuringud, et rahvas on alkoholi tarbimise piiramise poolt, kuid kitsendusi takistab alkoholimüüjate lobitöö, kes kaotaksid selle tõttu raha.

Keelu mõjud

• Tallinna kiirabi sai alkoholi jaemüügi täieliku keelu perioodil veerandi võrra vähem väljakutseid kui tavaliselt.

• Alkoholist tingitud traumade ja peretülide arv vähenes Tallinnas poole võrra.

• Kui alkoholi sai Tallinnas osta vaid kella kaheni, siis kahanes 30 protsenti tänavale magama jäänud inimeste arv.

• Politseile alkoholijoobes vahele jäänud alaealiste arv vähenes 2–3 korda.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles