Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2183961t1h904d.jpg)
«Kariibi mere piraadid» filmides Johnny Deppi poolt kehastatav tegelaskuju kapten Jack Sparrow on võrreldes kõigi aegade kurikuulsaima piraadi Musta Bartiga leebus ise.
Kariibi mere hirmuvalitseja Musta Barti laev, 26 suurtükiga Royal Fortune, külvas 18. sajandi algul hirmu musta lipu all, millel oli kujutatud kahel koljul seisvat Bartholomew Robertsit ehk Musta Barti, kirjutab SL Õhtuleht.
Seda mereröövlit kardeti nii kohutavalt, et tihtipeale õnnestus tal sadamaid ja laevu rüüstata, ilma, et keegi oleks tema pihta ainsatki lasku tulistanud. Nagu Johnny Deppi kangelasel kapten Jack Sparrowl, õnnestus ka Robertsil alati müstilisel moel pageda.
Tulevane Must Bart sündis 17. mail 1682. aastal John Robertsi nime all Walesis. Ta läks 13-aastasena merele ja teenis kaubalaevadel ning osales siis Hispaania troonipärilussõjas.
1719. aastal vallutasid piraadid Lääne-Aafrika ranniku lähedal laeva Princess, millel Roberts kolmas tüürimees oli. Laevalt võeti kaasa ka Roberts, kes esialgu tõrkus, kuid siis oma uue rolliga ära harjus.
«Lõbus ja lühike elu see olgu minu moto,» sõnas piraadihakatis.
Peale piraadilaeva kapteni surma valiti Roberts uueks kapteniks, seda tänu oma kavalusele ja meremeheoskustele.
Musta Barti nime võtnud mees nautis ekstravagantset elu, eelistades rummi asemel teed ning kandis veripunast vesti ja kübarat, mida kaunistas punane sulg.
Robertsi röövretked olid edukad. Kaks kuud pärast mereröövlikapteniks saamist ründas ta Brasiilia lähedal kahte laeva ja tema saagiks langes 40 000 kuldmünti. Bart jagas saagi võrdselt meeste vahel ära. Ta pani ka kirja oma mereseadused - «Piraatide artiklid».
Must Bart jätkas Kariibi merel rüüsteretki, lämmatades sealse merekaubanduse. Britid otsustasid sellele lõpu teha ning andsid kapten Chanoler Ogle´ile käsu meri piraatidest vabastada.
Ogle ründas Robertsi laevu 5. veebruaril 1722 Lopezi neeme lähedal Gabonis. Viiendal päeval andsid piraadid alal, kuid britid Musta Barti ei leidnud.
Piraatide sõnul sai nende juht kartetihaava kõrisse ning nad olid Robertsi surnukeha vastavalt tema varasemale soovile üle parda heitnud. Laipa ei leitud kunagi ja nii hakkas levima legend, et kuulus mereröövel pääses ja kadus nelja tuule poole.