Muuseumijuht: liitmuuseumi loomisel käib liigne tormamine

Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak.

FOTO: Peeter Kümmel /Sakala

Viljandi maakonna muuseumi direktor Jaak Pihlak ütles pärast tänast kohtumist kultuuriministeeriumi esindajatega, et liitmuuseumi on hakatud kiirkorras looma, kuid samas pole olemas analüüsi, mida see endaga kaasa toob.

«Enne taolise muudatuse tegemist oleks vaja analüüsi, et mis on siis halvasti ja mida täpselt oleks vaja parandada ja muuta,» rääkis Pihlak pärast kohtumist. «Praegu pole seda keegi öelnud, et mis on halvasti ja mis on probleem.»

Pihlaku sõnul on levimas mingi arusaam, et liitmuuseum võiks olla parem aga veel täna ei osanud kultuuriministeeriumi kogunenud 15 maakonnamuuseumi juhile keegi täpselt seletada, et kuidas ja miks.

«Ka ministeeriumiametnikest ei osanud keegi täpselt öelda, et mida see samm endaga kaasa toob,» lausus ta. «Sõnum oli umbes nii, et majanduslikku kasu sellest ei tule. Aga kui me midagi muuta tahame, siis me peame kõigepealt just leidma, et mis kasu me sellest saame. Mitte, et teeme reformi reformi pärast.»

Teine probleem on Pihlaku sõnul see, et liitmuuseumi loomine tahetakse läbi viia ülikiires tempos.

«2. novembriks peab ekspertkomisjoni poolt olema juba välja töötatud uue liitmuuseumi struktuur ja põhimäärus,» sõnas ta. «Kuidas on võimalik sellist asja teha ühe kuuga kui pole veel üldsegi selge, et mis on head ja vead ja muud probleemid.»

Pihlaku sõnul pole maakonnamuuseumi juhtide soov iga hinna eest pidurit tõmmata, kuid tahetakse, et enne niivõrd kardinaalse reformi elluviimist asju põhjalikult analüüsitakse.

Kultuuriministeerium teatas pärast kohtumist, et lähinädalatel tutvustatakse kõikides maakonnamuuseumides liitmuuseumi ideed ja kuulatakse töötajate arvamusi.

«Oktoobri alguses koguneb muuseumijuhtidest koosnev ekspertkomisjon ning vajadusel veel lisaeksperte, et analüüsida muuseumide käesolevat olukorda ning liitmuuseumi positiivseid ja negatiivseid külgi», selgitas ministeeriumi asekantsler Anton Pärn.

Pärn ütles tänasel koosolekul, et liitmuuseumi kaudu saab muuseumide kompetentsi laiendada, näiteks enam teha koostööd kultuuripärandi valdkonnas ning kasutada ühiseid arendusalaseid tegevusi, mis muuseumi nähtavamaks ja külastajale köitvamaks muudaks.

«Nii oleks tulevikus kindlasti turundus üks nendest tegevustest, mis võiks ühtselt koordineeritud olla, täna aga puudub paljudel muuseumidel see võimalus ja seda tehakse oma põhitöö kõrvalt,» tõi ta ühe võimaliku näite.

Muuseumiekspertidest koosnev muuseuminõukogu kiitis 10. septembri korralisel koosolekul heaks ettepaneku alustada liitmuuseumi kavandamist, mis moodustuks 15 maakonnamuuseumi baasil. Samuti andsid möödunud nädalal nõusoleku valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm.

Muuseumiühingu nimistusse kuulub 328 muuseumi, neist riigimuuseume on 33, millest omakorda 26 on kultuuriministeeriumi haldusalas.

Ministeeriumi andmetel külastas 2008. aastal keskmuuseume 694 730 külastajat ja maakonnamuuseume 256 698 külastajat.

Tagasi üles