Kohtueksperdid saavad ühte majja

Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse direktor Rene Vihalem ootab juba pikisilmi uut hoonet, sest Nõmme keskust läbiv autodevool tekitab kallile aparatuurile kahjulikku tolmu ja vibratsiooni. Foto: Tiiu Põld

Järgmisel aastal hakkavad Eesti kahe kohtuekspertiisiasutuse eksperdid töötama ühe valitsusasutuse haldusalas ja peagi ka ühe katuse all tipptasemel kriminalistikakeskuse uues hoones.

2010. aastal peaks Tallinnas Mustamäel valmima multifunktsionaalne kohtuekspertide maja. Üheksakordsesse hoonesse kolitakse praegu siseministeeriumile alluv kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus ning justiitsministeeriumi haldusalas olev Eesti kohtuarstlik ekspertiisibüroo.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul hakkavad ekspertiisiasutuste ühendamisel kohtueksperdid tööle uurimisest ja prokuratuurist lahus nn valitsusasutuse hallatavas asutuses. Kui kõik laabub, siis juba järgmise aasta algul. Teadmiste eest lubatakse aga väärilist tasu.

Teostub vana unistus

Ligi kuus aastat on veeretatud juttu, et sama tööd tegevad kohtueksperdid peaksid koonduma ühtseks jõuks, olema vääriliselt hinnatud ja tegutsema kõrget kvaliteeti tagavates tingimustes. Nüüd loodetakse ammune unistus uues majas teoks teha, pealegi suurejooneliselt.

«Kui juba teha, siis teha,» ütles Hirvoja. Ta valgustas kava ehitada kohtuekspertidele kõige tänapäevasem kriminalistikakeskus mitte üksnes Balti riikides, vaid kogu lähiregioonis.

Kohtuarstliku ekspertiisibüroo direktori Üllar Lanno sõnul on ideid, kuidas kaht asutust ühendada, viljeletud pikalt. Nüüd on asi konkreetne – 14. mail läks seaduseelnõu arutamiseks riigikogu täiskogule. Lanno väitel on asutuste ühendamise eesmärk osutada politseile, prokuratuurile ja kohtule paremat teenust tõendusliku baasi loomiseks ning selle kasutamiseks süütegude avastamisel.

«Kui pädevus on koondatud ühte kohtuekspertiisi süsteemi, saab kõiki küsimusi paremini ja kompaktsemalt koordineerida ning juhtida,» selgitas Lanno. «Ühendamine on äärmiselt vajaalik ka riigi kasinat maksumaksjate hulka silmas pidades.»

Häiriv tolm ja vibra

Liitmispõhjuseid on muidki. Ajast, mil kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus kolis vastrenoveeritud vanasse miilitsakooli majja Nõmmel, saab oktoobris kuus aastat.

Laboritesse muretseti Phare miljonite eest kallis aparatuur. Ent kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse direktori Rene Vihalemi sõnul on nende Nõmme maja end ammendanud.

«Nõmme keskust läbiv tihe autodevool tekitab vibratsiooni ja tolmu, mida kallis aparatuur ei talu,» nentis Vihalem. «Pealegi tuleb osa majast endisele omanikule tagastada.»

Üsna hullus seisus on kohtuarstliku ekspertiisibüroo Kadrioru piiril paiknev eestiaegne juugendstiilis õuemaja, kus on kohtukeemia ja -bioloogialabor. Isegi võhikule on selles majas ringi vaadates selge, et laborile pole see hoone paslik. Tallinna kohtuarstide tööruumidest pole mõtet rääkidagi, need on kitsad ja teisest töökohast (lahangusaalist) kaugel.

«Eesti on nii väike riik, et pole mõtet organisatsioone killustada,» lausus Hirvoja. «Targem on panna kõik kohtueksperdid ja Tallinna kohtuarstid uude hoonesse kokku. Protsessiga peab kaasnema ka kohtueksperdi rolli väärtustamine rahas.»

Esialgu plaanitakse ekspertidele kümneprotsendilist palgatõusu, ent Hirvoja sõnul on tehtud taotlus ligi 18 miljonile lisakroonile.

Mitme kuu vältel on Postimees avaldanud lugusid kohtuekspertide tööst. Samal ajal on ka Kanal 2 vaatajad saanud kolmapäeva hilisõhtuti näha dokumentaalsarja «Tõe jäljed», milles juttu Eestimaal toime pandud kuritegudest.

Kus vähegi võimalik, said neis saadetes sõna ka kohtueksperdid, kes seda vaid ise soovisid.

Ekspertidelgi on muresid, mis mõnikord suisa üle ääre valgusid. Üks neist oli politseinike palgatõus, mis kohtuekspertidele kui avaliku teenistuse töötajatele ei laienenud. Selgus, et politseinike palgatõus jättis ekspertide töötasu ebaproportsionaalselt madalaks.

Ometi on vaks vahet, kas oled lõpetanud Paikuse politseikooli või sul on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Sisekaitseakadeemia diplom taskus ning sa oled aastate vältel läbi teinud ka mitmeid erialaseid kursusi spetsialistide juures raja taga.

Sestap kuulsime, et nii mõnigi ekspert plaanis äraminekut. Seda küll väga raske südamega, sest töö, olgu küll et mahukas, keeruline ja vastutusrikas, ju ometi meeldis.

Hirvoja: «Muidugi tekitavad igasugused muudatused inimestes ärevust. Sestap kordan: mingit lahkumisavaldust pole vaja ekspertidel kirjutada. Neile kõigile tehakse pakkumine tulla uude asutusse tööle praegusest parematel tingimustel.»

Kuna Eestis on regiooniti neli politseiprefektuuri, neli prokuratuuri ja neli kohtuarstliku ekspertiisibüroo talitust, rääkisid Lanno ja Vihalem, et ekspertiisiasutuste ühendamisel paraneb tulevikus ka kõigi nende üksuste koostöö.

«Nii nagu Euroopa esinduslikumad ekspertiisiriigid soovivad Eesti ekspertiisindust oma teadmistega aidata, tahavad ka meie kohtueksperdid anda oma teadmisi edasi nii prokuröridele kui ka politseinikele,» selgitas Lanno. «Seda selleks, et meil kõigil, kogu õigussüsteemil oleksid ühised ja üheselt mõistetavad arusaamad ning kvaliteedinõuded.»

Politseile lähemale

Uues asutuses on Lanno ja Vihalemi väitel rohkem pööratud tähelepanu ka ekspertide kaasamisele sündmuskohatööle. Vihalem märkis: «Kui kuskil on midagi väga tõsist lahti, tuleb toetada sündmuskoha tööd.

Kuna laboriaparatuur läheb aina keerulisemaks ja ka sündmuskohal tehakse juba teatud analüüse, tuleb appi minna – politseile, tollile. Me jõuame igale poole, Eesti pole ju suur.»

Küsimusele, mis saab Tallinna ja Tartu DNA-laboritest, vastas Lanno: «Ükski labor ei kao – need lihtsalt ühendatakse. Keemia läheb keemiaga kokku, DNA DNAga. Tallinna DNA-laborile jääb praegune töö, Tartu DNA-labor jätkab isaduse ja põlvnemise tuvastamist, lisaks teevad nad ekspertiise tsiviilasjades. »

Ent mis saab kaitsepolitsei kriminalistikatalitusest? «See on küsimus riigi julgeolekust,» vastas Lanno. «Mis on lõplik lahend, ei tea, kuid plaan on, et nemadki leiavad koha uue asutuse koosseisus.»

Kes hakkab uut asutust juhtima, pole veel selge. Konkurss juhi kohale on välja kuulutatud ja 1. oktoobril peab see inimene olema ametis.

Uus kriminalistikakeskus Mustamäel

• Eesti uus, veel ametliku nimeta kriminalistikakeskus (ilmselt Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tuleb Mustamäele, kus on olemas detailplaneering ja vajalik infrastruktuur (Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja kavandatav psühhiaatriahaigla, samuti Põhja politseiprefektuur koos arestimajaga).

• Uus keskus on ligi 10 000 m². Hoone seitse korrust kavandatakse maa peale, kaks maa alla, kuhu tulevad laod, lasketiirud, arhiivid ja «sündmuskoha lavastamise maja». Lisaks parkimisplats ekspertiisi toodud autodele.

• Rahvusvaheline projekteerimishange tipneb tänavu juunis võitja valimisega, järgneb hoone projekteerimine. 2008. aasta teises kvartalis kuulutatakse välja ehitushange ja juunis-juulis juba hanke võitja-ehitaja.

• Hoone peab valmima pooleteise aastaga. 2010. aastal peaks uues kriminalistikakeskuses olema juba soolaleivapidu.