Galerii: Uspenski viis pronkssõdurile pärja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna vabastamise aastapäeva tähistamine kaitseväe kalmistul pronkssõduri juures.
Tallinna vabastamise aastapäeva tähistamine kaitseväe kalmistul pronkssõduri juures. Foto: Mihkel Maripuu

Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski viis täna keskpäeval kaitseväe kalmistul asuva pronkssõduri monumendi juurde pärja, tähistamaks 65 aasta möödumist päevast, mida osa inimesi tähistab Tallinna vabastamise päevana.

Kui enne kella 12 oli kalmistul suhteliselt vaikne ja pronkssõduri ümber võis näha kuni kümmet inimest, siis keskpäeval pärga asetama tulnud Venemaa suursaadiku järel tuli lilli asetama veel umbes sadakond inimest.

Pärjaga tulid ka Öise Vahtkonna aktivistid eesotsas Dmitri Linteri ja Maksim Revaga, Mark Sirõk pani monumendi juurde laterna.

Pronkssõduri külgedel peavad vahti sinelis noorukid.

Samasuguses sinelis, langetatud päi ja kiiver käes, pidas Narvas vahti «pronkssõdur», kelle jalgade ette tõid kohalikud lilli. Nooruki ees oli ka tekst, mis viitas, et tegu on aktsiooniga «Igale Eesti linnale oma pronkssõdur».

Korporandid Vabaduse platsil

Täna möödub 65 aastat päevast, mil läände tunginud Punaarmee hõivas Tallinna, kust Saksa okupatsiooniväed pärast kokkupõrkeid eestlastega olid juba lahkunud. Tallinnas oli ametis Otto Tiefi valitsus ja Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp. Selle asemel heisati punalipp ning algas Nõukogude Liidu järjekordne okupatsioon Eestis.

Eesti akadeemilised organisatsioonid tähistavad sellega seoses täna õhtul kell 19 Vabaduse väljakul vastupanuvõitluse ning Otto Tiefi valitsuse päeva.

Vabadussõja võidusamba juurde kogunevad korporandid ja teised akadeemilised isikud austavad üheskoos kõiki eestimaalasi, kes on läbi aegade võõrvõimude vastu meie riigi ja rahva vabaduse nimel vastupanu osutanud.

«Meie kohus on hoida au sees neid, kes seisid tuleviku Eesti eest,» ütles korporatsioon Leola vilistlane Dein-Tom Tõnsing. «Otto Tiefi valitsus suruti ja vaikiti okupatsioonivõimude poolt maha ning seda enam on meil põhjust praegu neist rääkida.»

Eesti Korporatsioonide Liidul on plaanis muuta see kogunemine iga-aastaseks traditsiooniks. Riigikogu kinnitas 22. septembri vastupanuvõitluse päevaks 2007. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles