Rahvusmeedia otsib uut logo

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamisel 1. juunist tegutsev rahvusringhääling soovib ehitada Tallinna Kristiine linnaossa Tuisu 21 krundile uue ringhäälingumaja. Mõne nädala eest tähistas hoone tulevast asukohta vaid lõhutud silt ettevõtete vanade logodega.
Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamisel 1. juunist tegutsev rahvusringhääling soovib ehitada Tallinna Kristiine linnaossa Tuisu 21 krundile uue ringhäälingumaja. Mõne nädala eest tähistas hoone tulevast asukohta vaid lõhutud silt ettevõtete vanade logodega. Foto: Raigo Pajula

Vastselt rahvusringhäälinguks ühinenud Eesti Televisioon ja Eesti Raadio hakkavad otsima ühist logo, teleekraani nurka jääb ikka lühend ETV ning erinevad raadiojaamad jätkavad ka tulevikus oma näo ja nimega.

Ettevalmistused logo leidmiseks on juba alanud ja rahvusringhääling on teinud ettepaneku mõnele agentuurile, mille nimed jäävad esialgu saladuseks, tööd alustada. Uut logo kavatsetakse rahvale näidata augusti alguses või keskpaigas.

Eesti Televisiooni turundusjuhi Kristel Marani sõnul ei kasutata televisioonis vähemalt esialgu uut rahvusringhäälingu logo ja kõik kanalid jäävad oma nimega.

«Lähiajal on Eesti Rahvusringhäälingu kaubamärk puhtalt organisatsiooniline, hakkame seda kasutama näiteks ametlikel blankettidel, pastakatel, kingitustel ja ametiautodel,» ütles Maran. «Logo eesmärk peaks aga olema, et see sobiks kõigi meie praeguste kaubamärkide kõrvale.»

Logo kõige alus

Eesti Televisiooni, Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio ja Raadio 4 kaubamärgid on kuulajale-vaatajale Marani sõnul väga olulised ning nende märkide kaudu identifitseerivad inimesed neile armsaks muutunud kanaleid.

Praegu liigub Tallinna tänavatel ringi auto, mille ustele on kleebitud silt «rahvusringhääling». «See pole kindlasti logo. Lihtsalt Eesti Raadio tellis uue auto ning neil ei olnud mõtet enam kleepida uste peale silti «Eesti Raadio»,» selgitas Kristel Maran.

Ühiseid signatuure või muud sellist rahvusringhäälingule esialgu ei tule ja alustatakse ainult logoga. «Seejärel vastavalt vajadusele tellime juurde,» lisas Maran.

Vilbre: kole kiire on

Eesti Televisiooni pearežissöör René Vilbre nimetas otsitava logo kolm peamist tunnust: lihtne, selge ja originaalne.

«Kolme tähe graafiline kujundamine polegi ju kaugelt vaadates teab mis raske töö. Kuid säärased lihtsad asjad kipuvadki kõige keerulisemaks kujunema,» tõdes ta. «Loodame, et meie koostööpartnerid pakuvad välja suure hulga andekaid lahendusi.»

Ettevõtmise teeb raskeks ka ajanappus. «Kole kiire on. Eelmisel juhatusel ei olnud selleks tööks volitusi ja praegune tahaks juba uut logo kõikjal kasutada,» sõnas Vilbre. «Parima tulemuse nimel otsustasime mitte kohe esimeste mõtetega tulle tormata.»

Lõpliku valiku pakutud variantide vahel teeb rahvusringhäälingu juhatus pearežissööri ja programmijuhi ning väliseksperdi, graafilise disaineri ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõu Marko Kekiševi ühisotsusel.

Eeskujudeks logo tellimisel on rahvusringhäälingul analoogsed organisatsioonid Soomest ja Suurbritanniast ehk YLE ja BBC.

Põhjanaabrite riiklikul meediaettevõttel on samuti korporatiivne logo, mille alla kuuluvad erinevad kanalid, näiteks YLE1 ja YLE2, millel kõigil on oma nägu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles