/nginx/o/2013/09/05/2192231t1h3242.jpg)
Mittetulundusühingu Kultuuritegijad teine üritus Parnassi sarjast tõi lauluväljaku klaassaali publikut täis. Kõik nad olid tulnud kuulama Vene armastus-luulet.
Luulet lugesid Jaanus Rohumaa, Mirtel Pohla, Britta Vahur, Alexander Kuchmezov, Aleksander Ivakevit ja mitmed teised tuntud eesti ja vene näitlejad.
Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus kinnitas korduvalt (ehk liigagi), et ajalugu täis renoveeritud ruumid on kultuuriüritusteks sobivaim koht. Idee poolest peaks see tõesti nii olema, kuid neljapäeval toimunud luuleõhtu jaoks jäi koht siiski kõledaks.
Luule, eriti armastusluule, vajab palju intiimsemat keskkonda kui valgeks värvitud betoontalad, laes mürisev konditsioneer ja hoolikalt ritta seatud nagisevad plastmasstoolid. Klaassaalist avanev vaade on aga küll kaunis, luuleõhtule lisasid omamoodi varjundit ka tormiselt siniseks tõmbunud meri ja taevas ning tujukas tuul puuladvus.
Pukini, Lermontovi, Ahmatova, Majakovski ja teiste tuntud vene poeetide looming jäi kahjuks kohati ideede puuduse varju. Kahekümnele minutile luulele järgnes pea kolmveerand tundi pausi ja sellele omakorda Sofia Rubina emotsionaalne viie-kuue looga kontsert. Seetõttu jäi eesti ja vene keeles esitatud luule teenimatult tagaplaanile.
Lisaks lõhkus meeleolu vaheajal ilmselgelt liialt valjult mänginud taustamuusika ja pea kõiki esinejaid saatnud seltskonnaüritusele omased fotovälgu sähvimised, mis kohati segasid luule kuulamist.
Esinejate, eriti just vene näitlejate kirglikud ja hingelised etteasted andsid poeetide emotsioone väga hästi edasi. Tanel Veenre spetsiaalselt Parnassi ürituseks kokku pandud fotoperformance paitas omakorda nägemismeeli müstiliselt muutuvad pildid ekraanil sundisid ennast jälgima. Kahju, et üritus üldiselt ei näinud luulet toetavat. Tekkis küsimus, miks on vaja luuleõhtu korraldada meedia- ja seltskonnaüritusena.
ELAMUS: «Parnass»
Tallinna Lauluväljaku klaassaalis 14. juunil