Eesti kõrgkoole, teadus- ja arendusasutuste ametiliite ühendav UNIVERSITAS avaldab tõsist rahulolematust kõrghariduse ja teaduse rahastamise üle ning peab seda tippharitlaste mõnitamiseks.
Kõrgkoolid ootavad õppejõududele lisaraha
19. juuni 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendus tuletab pöördumises peaminister Andrus Ansipi ja haridusminister Tõnis Lukase poole meelde, et just kõrgkoolid ja teadusasutused hoiavad endas Eesti riigi vaimset varamut ning ilma nendeta pole ka teadust ega teadmisi edastavaid inimesi.
UNIVERSITASe juhatuse esimees Toivo Roosimaa viitas, et praegu on professori palga alammäär sõltuvalt kõrgkoolist 14 000 16 000 krooni.
Dotsentidel, lektoritel aga veelgi madalam, kusjuures lektori palga alammäär jääb kohati alla isegi Eesti keskmisele töötasule, olles 10 500 krooni kuus.
«Riigikogu ja valitsuse vastu võetud strateegilistes arengukavades ning ettekannetes nähakse Eesti majandust teadmiste- ja teaduspõhisena,» tuletas Roosimaa valitsusliikmetele meelde nii enne valimisi kõrgele tõstetud hariduse ja teaduse rolli kui ka valitsusliidu moodustamisel kokku lepitut.
«Praeguste töötasude juures tundub see rohkem Eesti tippharitlaste mõnitamisena,» lisas Roosimaa.
Lootus lisaeelarvele
Ühendus loodab, et 2007. aasta võimalikust lisaeelarvest eraldatakse varem taotletud 176 miljonit krooni õppejõudude palga alammäära
15-protsendiliseks tõusuks ja lisaraha 92 miljonit krooni, mis tagaks teaduritele võrdväärse palgatõusu võrreldes õppejõududega.
Järgmise aasta eelarvest taotletakse 30-protsendilist üliõpilaskoha baasmaksumuse tõusu ja nn teadlaste pearaha tõusu samuti 30 protsendi võrra.
«Eesti riigi edaspidise majandusliku ja tehnilise kiire arengu eelduseks on õppejõudude ja teadurite majanduslik stimuleerimine konkurentsivõimeliste töötasude kaudu,» toonitas Roosimaa.
Ministeerium taotleb
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Heli Aru kinnitas aga, et kõrghariduse ja teaduse arendamine on lähiaastatel Eesti jaoks ülimalt oluline ja valitsusliidu programm näeb ette nende valdkondade rahastamise tuntavat ja pidevat kasvu.
Nimelt on haridusministeerium taotlenud järgmise aasta riigieelarvest kõrghariduse ja teaduse valdkonda tänavusega võrreldes 527 miljoni krooni jagu lisaraha.
«Suurem osa taotletud lisarahast kuluks meie kava kohaselt 30-protsendiliseks üliõpilaskoha baasmaksumuse tõusuks ja doktoriõppe rahastamise kasvuks kokku 502 miljonit krooni,» ütles Aru.
Teadusesse suunatakse täiendavalt 250 miljonit krooni ning kõrgharidusele 131 miljonit krooni.
«Kui meie taotlused rahuldatakse, kasvab teaduse ja kõrghariduse valdkonnas rahastamine tänavuse aastaga võrreldes kokku rohkem kui 900 miljoni krooni võrra,» lisas Aru.