Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2193609t1h7d09.jpg)
Kõrghoone on linnaruumi kujundamises mõjus vahend, mis annab näo ulatuslikule alale ja määrab selle iseloomu. Seepärast paigutatakse kõrghooned piirkonda, mida tahetakse kujunduslikult esile tuua või nendega midagi tähistada.
Me teame hästi, et USAs tuuakse kõrghoonetega esile linnakeskusi ja seda peaaegu kõigis sealsetes linnades. Sama teed on mindud ka mõnes Euroopa linnas. Miks vaid mõnes? Seepärast, et erinevalt Euroopast USAs ajaloolisi, ammu tekkinud linnu polegi. Vanas maailmas on aga linnade nägu ammu välja kujunenud.
Kindlad põhimõtted
Euroopas on kõrghoonetega keskusi esile toodud peamiselt viimases sõjas tugevasti kannatada saanud linnades, näiteks Frankfurdis. Viimasel kümnendil on seda teed mindud ka Tallinnas kõrghoonetega tahetakse luua Eesti Vabariigi pealinna keskust cityt.
Algul paigutati neid ehitisi kahjuks city mahulist ja kujunduslikku kontseptsiooni omamata. Seepärast asub mõnigi kõrghoone linnaplaneerimise seisukohalt põhjendamatus kohas. Selliseks näiteks on Maakri tänava lõpus asuv 20-korruseline elamu.
Mõni kõrghoone on aga leidnud ka õige paiga. Siin võib esile tuua Rävala puiestee ja Tartu maantee murdekohas ning A. Laikmaa tänava sihil asuva Radissoni hotelli.
Õnneks on siiski mõistetud, et city moodustavad kõrghooned peavad paiknema «kobaras» piiratud territooriumil. Siis täidavad nad oma funktsionaalset ja kujunduslikku ülesannet loovad loogilise linnakeskuse.
Linnakeskusest eemale kõrghooneid ei ehitata, kui nendeks mitte lugeda 1216-korruselisi elamuid, mis asuvad uutes ehituspiirkondades. Ja sealgi täidavad nad üksnes kindlat planeerimisülesannet.
Selliselt lõpetab Kolde puiestee ja Pelguranna tänava nurga piirkonnas asuv 14-korruseliste elamute grupp Pelguranna hoonestatud ala enne Stroomi metsa.
Sama kehtib Lasnamäe 16-korruseliste elamute grupi osas, mis lõpetab selle elurajooni hoonestuse enne Pirita jõeorgu. Mõtlematult paigutatud kõrghooneid, eriti üksikehitistena linna ääremaadel ei ole ma näinud Ameerikas ega Euroopas.
Lendav imenui
Ning siis loen äkki Postimehest (15.06.07 toim), et Balti Manufaktuuri endisele krundile Sitsi mäel kavatsetakse püstitada 60-korruseline hoone ning plaan on juba ka heakskiidu saanud.
See teade manas mu silmade ette fantastilise pildi, et seda ehitist lennutatakse linna city suunas. Kui ta jõuab Kopli poolsaare kohale, mis on ammu väljakujunenud piirkond kindla miljöö ja iseloomuga, läheb äkki miski untsu, lendav ese kukub maha ning jääb nuiana püsti täiesti juhuslikus kohas.
Ning siis, arvestades hoone kõrgust, silmitsevad imestunud tallinlased igast linna kandist seda üksinduses kõrguvat äraeksinud nuia.
Härrased, ärge naeruvääristage linna ja iseennast!