Riigikogu muutis lõpuks ära soolise võrdõiguslikkuse seaduse

Sooline võrdõiguslikkus.

FOTO: SCANPIX

Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse, mis lisab Eesti õigusesse soolise ahistamise määratluse ja keelab töölesoovijatelt pärida soolise kuuluvusega seotud asjaolusid.

Seaduse kohaselt leiab sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

Muudatused lisavad Eesti õigusesse soolise ahistamise määratluse. Isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine.

Reformierakondlane Väino Linde märkis, et Eestis kehtivad soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus juba pikemat aega. «Olles põhiseaduskomisjonis ära kuulanud Eesti poolt vastava voliniku, siis võime öelda, et tänu taevale ei ole olukord meil selles mõttes sugugi halb,» ütles Linde riigikogu kõnepuldis.

Seadusmuudatused olid vajalikud, et järgida Euroopa Ühenduse sätestatud nõudeid.

Seaduseelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 68 parlamendisaadikut. Vastu ei hääletanud keegi, üks riigikogulane jäi erapooletuks.

Pooked kadunud

Seadusmuudatuste menetlemine venis kuude kaupa, sest vahepeal seoti sellega IRLi ja Reformierakonna ettepanekul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse muudatused, millega sooviti ära hoida Tallinna linnaosade kaotamine enne sügisesi kohalikke valimisi.

President Toomas Hendrik Ilves jättis selle muudatuste paketi välja kuulutamata ning saatis seaduse tagasi riigikokku.

Tagasi üles