E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigiobjektide valve jääb kaitseliidule

Kultuuriüritusi kaitseliit turvama ei hakka
Merike Tamm
Riigiobjektide valve jääb kaitseliidule
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaitseliidu logo.
Kaitseliidu logo. Foto: Internet

Kaitseministeerium saatis kooskõlastusele kaitseliidu seaduse muudatused, millega antakse õiguslikud alused juba ligi seitse aastat toiminud kaitseliitlaste valvele riigikaitselistel objektidel.

Kaitseliidu valvata antakse ainult riigikaitselised objektid ehk kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused, samuti Eesti välisesindused. Välistatud on näiteks spordivõistluste, kultuuriürituste jms valvamine.

Kaitseliidu valvatavate objektide täpse loetelu kehtestab valitsus ja selleks käsu annab kaitseväe juhataja.

Kaitseliidu kodukorras sätestatakse uudsena nüüd ka valvuri staatus - selleks saaja peab olema kaitseliidu tegevliige, ent temaga sõlmitakse tööleping. Kaitseliidu tegevliikmena on valvur saanud riigikaitselise väljaõppe ning tal on õigus kasutada sõjaväerelva, mistõttu määrati valvuriks olemise ealiseks alampiiriks 19 aastat.

Valvuril on töölepinguline suhe kaitseliiduga ja sealt saab töötaja ka oma juhised töö korraldamiseks, liikumismarsruutideks, ruumide kasutamiseks, kolmandate isikute objektile lubamiseks jne. Objekti valdaja valvuri tööd korraldada ei saa.

Valves olles peab valvur kandma kaitseliidu vormiriietust.

Valvuri põhiülesanne on tagada valvatava objekti puutumatus ning õigus tõkestada kõrvaliste isikute objektile sisenemist. «Isiku ja temaga kaasas oleva asja võib läbi otsida ainult kõrgendatud ohu korral,» seisab seletuskirjas.

Isiku kinnipidamise korral on valvuril erinevalt turvatöötajast õigus toimetada kinnipeetu teenistusruumi ning kutsuda politsei kinnipeetavale vastu.

Valvuril on sõjaväerelvad

Valvur võib tööülesannete täitmisel kanda sõjaväe-, külm- (kumminui ja teleskoopnui) ja gaasirelva ning erivahendeid (kuulikindel vest, käerauad, teenistuskoer, kaitsekiiver).

Sotsiaalse tagatisena maksab valvuri töövõimetuse tekkimisel kaitseliit talle ühekordse toetusena ühe aasta töötasu töövõime osalise ning kolme aasta töötasu töövõime täieliku kaotuse korral. Hukkumise korral saab valvuri pere hüvitist viie aasta töötasu ulatuses.

Riigiobjektide valvamiseks on tänavu ette nähtud 81,2 miljonit krooni.

Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, kaitseministeeriumi valitsemisala, sh kaitseväe, ja osa välisministeeriumi esinduste valvega alates 1. jaanuarist 2003, kuid valvurite õiguslik staatus ja valve alused on siiani olnud seadustes reguleerimata.

Vahepeal oli arutuse all ka eraturvafirmade kasutamine riigiobjektide valves, ent kaitseministeerium hindas liiga suureks sellega kaasnevaid riske, sest nendel valvuritel pole õigust kasutada vajadusel sõjatehnikat, samuti võib ministeeriumi hinnangul kasumit teeniv ettevõte kriisi- ja sõjaajal teenuse osutamisest loobuda.

Märksõnad
Tagasi üles