Eesti teadlaste osalusel avastatud valk kaitseb aju närvirakke ohtlike mürkide eest, mis ajus tekivad; teadlased loodavad, et selle abil saab ravida ka Parkinsoni tõbe.
Mart Saarma töörühm avastas ajurakke kaitsva valgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parkinsoni tõbe on tuntud antiikajast alates, põhjuseni on jõutud alles viimase poole sajandi jooksul, kuid seda rasket haigust ei suudeta ravida tänini, seevastu patsientide suhteline osa rahvastikus üha suureneb, kirjutab Eesti Päevaleht.
Haiguse sümptomiks on lihaste jäikus, värinad, liikumise aeglus - Parkinsoni tõbi esineb siis, kui dopamiini (aine, mille kaudu närvirakud reguleerivad liikumist kontrollivaid aju osi) tootvad aju närvirakud hakkavad surema, kusjuures selle suremise põhjusi veel ei tunta.
«Me oleme avastanud närvirakke kaitsva ja hooldava valgu, mis stimuleerib ja reguleerib närvirakkude eluspüsimist, see uus neuro-troofiline faktor (neurotroof) suudab hoida närvirakud elusana, mis on oluline näiteks Parkinsoni tõve ravimisel,» kommenteerib Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor Mart Saarma.
Teadlased süstisid oma avastatud valku (CDNF) rottide aju piirkonda, kuhu suubuvad dopamiini tootvate närvirakkude jätked ja kuhu nad vabastavad dopamiini, siis süstisid nad ajju mürgist kemikaali, mis kutsub esile dopamiini tootvate närvirakkude surma, nagu Parkinsoni haiguse korral ja avastasid, et uus valk kaitseb närvirakke kahjustuse eest.