/nginx/o/2013/09/05/2205033t1hd54c.jpg)
Viimsi poolsaart Prangli saarega ühendava laevatee süvendamine ning Leppneeme ja Kelnase sadama uuendamine peaks kava järgi lõpule jõudma järgmise aasta aprilliks, kuid ehitajad annavad lootust isegi varasemale tähtajale.
Uuenenud Leppneeme ja Kelnase sadam võivad valmida enne tähtaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi vallale kuuluvate sadamate arendamise projektijuht Esta Tamm ütles Postimehele, et praegu on ehituse peatöövõtja Eridan Grupp oma tegevuse keskendanud just Prangli saarel asuvale Kelnase sadamale. Enne sügistormide algust tuleb seal kõik suuremad tööd lõpetada, et oleks võimalik ehitusmasinad ja -mehhanismid saarelt pargasega mandrile toimetada.
Tamme sõnul on Kelnase sadamas süvendustööd osaliselt tehtud ning praegu käib kaide rajamine. Selleks veab ehitaja mandrilt saarele niinimetatud L-elemente. Need betoonist tarindid paigaldatakse vette nii, et nende alumised osad jäävad merepõhja ja vertikaalsetest osadest moodustub kai sein.
Kuna kaid peavad pikka aega karmidele meretuultele ja lainetele vastu pidama, on tarindite valamiseks vaja kasutada eriti kõva betooni. Seda ei ole võimalik teha Prangli saarel põlve otsas, mistõttu tuleb kõik tarindid valada mandril ja sealt pargasel kohale vedada.
Ehitustööd käivad ka Leppneeme sadamas, kus kai aluspõhi on betoonelementide paigaldamiseks ette valmistatud.
Väike kallinemine
«Ehitaja tahab võimalikult kiiresti mõlemad sadamad välja ehitada,» kinnitas Tamm. «Kuid me ei tea ju, mis ilm teeb. Viimastel nädalatel on pidevalt olnud kõva tuul, mis osaliselt segab ehitustöid.»
Kui Viimsi vald selle aasta märtsi algul Eridan Grupiga Leppneeme ja Kelnase sadama ehitamise ning laevatee süvendamise lepingu alla kirjutas, oli projekti maksumus 32,8 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks.
Sellest rahast peab Viimsi vald Leppneeme sadama uuendamisel tasuma 65,4 protsenti ja Kelnase sadama puhul 58,2 protsenti. Ülejäänud raha tuleb Euroopa Liidust kohaliku füüsilise elukeskkonna programmi raames.
Tamm ütles, et projekti kogumaksumus võib veidi kasvada, kuid mitte märkimisväärselt. Kallinemise põhjustas asjaolu, et Viimsi vald kavatseb mandri ja Prangli saare vahel käima panna praami.
«Kuna esialgses projektis ei olnud arvestatud reisipraami rambikohtadega, tuli projekti natuke ringi teha ning see tingiski pisikese lisakulutuse,» kinnitas Tamm.
Viimsi abivallavanema Endel Lepiku sõnul on ehitamise järgmises etapis vaja rajada sadamahooned, kus leiaksid koha piletikassa ja reisijate ooteruum. Kelnase sadamas tuleb kõne alla ka väikese poe ja hosteli tüüpi ööbimiskoha sisustamine. Nende rajatiste eelprojektid on juba olemas.
Leppneeme sadamahoonet on kavas esialgsega võrreldes laiendada, et seal tekiksid ruumid ka klubiliseks tegevuseks. Samuti plaanib vallavalitsus arendada sadamas mereharidust, otsides võimalusi, et kohalikud lapsed saaksid purjesporti harrastada.
Naissaar peibutab
Peale Leppneeme ja Kelnase sadama ehitamise on Viimsi vald huvitatud ka Naissaarele laevade korraliku sildumiskoha rajamisest, sest saar muutub inimestele üha ligitõmbavamaks kohaks.
Selleks otstarbeks käivadki praegu uuringud, milleks vald sai raha ELi piirkondliku arengu kavandamise programmi raames. Sadamaala hüdrograafilised mõõdistused on tehtud ja veeteede ametile kinnitamiseks esitatud.
Samuti toimus selle nädala esmaspäeval Naissaare sadama keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine.
Tamme sõnul on Naissaarel häda selles, et lainetega sadama suudmesse kantud liiv ummistab selle ära, mistõttu on suuremate laevade pääs saarele raskendatud.
Uuringute käigus tuleb selgusele jõuda, miks liiv sadamasse koguneb. Selle ärahoidmiseks on vaja kas kaid natuke pikemaks ehitada või leida muu tehniline lahendus.