Kui arvestada ainult fakte, on Ukraina kreeka-katoliku Kolme Käe Jumalaema kirik veel väga uus ja üsna väike. Sisult ja välimuselt ületab see jumalakoda aga absoluutselt kõik oma füüsilised piirid, kirjutab Evelyn Kaldoja.
Ukraina kiriku Jumalaema kaitseb loodust
21. juuli 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ainus kreeka-katoliku kirik tegutseb Tallinna vanalinna tagumises sopis, Laboratooriumi tänaval, linnamüüri naabruses. Tänaval kõndides ei pruugi seda tüüpilistest turistimarsruutidest kõrvale jäävat pühakoda märgatagi.
Tegelikult tegutsevad aga aadressil Laboratooriumi 22 lisaks kirikule veel kloostrikunstide kool Labora ja Ukraina Kultuurikeskus.
14. sajandil aidaks ehitatud ning oma pika ajaloo vältel väga erinevaid otstarbeid näiteks Oleviste kiriku leerikabeli ja KGB lao funktsiooni täitnud hoone läks ukraina koguduse kätte 1995. aastal. Kolme Käe Jumalaema kirik on oma üsna lühikese ajaloo jooksul, 1997. aastal, jõudnud korra ka põleda.
Jumalaema Kolme Käe nimeliseks õnnistati Laboratooriumi tänava kirik sisse seitse aastat tagasi. Pühakojas ringi vaadates on selle noorust aga äärmiselt raske uskuda. Väga pika aja jooksul tumedaks tõmbunud puidust pingid ja erksavärvilised ikoonid, just nagu igivanas kirikus.
Tegelikult on pingid lihtsalt tehtud vanadest palkidest ning ühelt suurelt seinaikoonilt vaatab teiste seas alla ka roomakatoliku kiriku eelmine apostellik administraator Eestis peapiiskop Erwin Josef Ender.
Loodusega seotud pühakud
Altari vastu jäävas seinas seisab terve rida pühakupilte. Nende valik annab esiteks tunnistust kreeka-katoliikluse olemusest ikoonid kujutavad vaheldumisi õigeusu ja katoliku kirikus pühaks kuulutatud inimesi.
Teiseks aga peegeldab ikonostaas ilmselt üsna hästi Kolme Käe Jumalaema kiriku vaimse isa, ametlikult kogudusevanema tiitlit kandva Anatoli Ljutjuki hinge, milles jätkub lisaks inimestele rohkelt ruumi looduse saatuse pärast muretsemiseks.
Osad ukraina kiriku ikoonidel kujutatud pühakud on seotud loodusega Püha Agapit, Püha Franciscus, Püha Kevin, kes hoidis linnupesa kätel seni, kuni pojad kasvasid nii suureks, et suutsid sellest välja lennata... Üks ikoon kujutab oreoolita naist, kogudusevanema sõnul on see potentsiaalne pühak, kellesarnaseid leidub kõikjal linde toitev tuvitädi.
Kolme Käe Jumalaema Kirik on pühendatud süütult kannatajatele ja petetutele. «Kolmekäeline Jumalaema võtab lahkelt vastu kõik taimed, inimesed ja loomad,» ütleb Anatoli Ljutjuk.
Inimeste tarbeks on Laboratooriumi tänaval üks postkast, kuhu iga abivajaja võib libistada paberitüki oma palvesooviga. Postkasti avab preester, kes edastab inimeste mured Jumalale.
Tänusõnu täidetud palvete eest on Laboratooriumi tänavale kirjutatud isegi Venemaalt ja Prantsusmaalt. Kõige rohkem tuleb palvesoovidega sedeleid siiski eestlastelt, teab kogudusevanem.
Hoovis linnud ja taimed
Kirikuhoone ise on pinnalt üsna tilluke, ruumi annab juurde selle all asuv kabel, millesse pääseb mööda väga omanäoliste mehhanismide abil põranda alt avanevaid treppe.
Seda, kui väga läheb kunstnikust kogudusevanemale korda kannatav loodus, näeb veelgi selgemalt keldris asuvasse kabelisse minnes. Selle seintel seisavad Punase raamatu taimede ja loomade pildid, maalitult ja kenasti sildistatuna.
Lisaks kogub Anatoli Ljutjuk sinna erinevate loomade kujulisi mänguasju. «See on koht, kus palvetame looduse eest,» selgitab ta. «Mina loen siin iga päev palve maailma looduse eest.»
Lisaks palvetele väljendus Anatoli Ljutjuki mure kadumisohus loomade ja taimede pärast tänavu ka materiaalses vormis. Nimelt andis Ukraina Kultuurikeskus tema eestvõttel välja «Eesti Poeetilise Punane Raamatu», Nestor Ljutjuki piltide ja neil kujutatud taimede-loomade saatust peegeldavate Timo Marani luuletustega.
Kiriku hoovile jõudes teatab Ljutjuk, et seal elab 16 liiki linde ja 76 metsikut taime.
Üheks tõendiks sulelistest asukatest on musträsta pesa õuel asuval krutsifiksil otse Kristuse parema õla kohal. Poegi seal siiski sees pole, enne munemist pani rästas tähele, et pesa asub kohalikule kassile kättesaadavas kõrguses ja otsustas järglaste ilmaletoomiseks valida mõnevõrra kõrgema puuoksa samal hoovil.
Üle hoovi viib tee töökotta, mis tundub väga vanana jälle näib, nagu õhkuks kõikjalt tõelist keskaegse linna hõngu. Seal askeldav Bogdan Ljutjuk paljastab paraku tõe: tegu on viis aastat vana ehitisega.
Uus näeb välja nagu vana
Mulje taga seisavad meetodid ja materjalid ehituses on kasutatud vanu telliseid ja puitu, need on kokku pandud vanaaegsete võtetega. Ja maja sees asuvas kloostrikunstide koolis viljeldaksegi käsitööd keskaegsetel viisidel. Näiteks valmistatakse kaltsust paberit, küpsetatakse sealsamas käsikivi abil jahvatatud jahust leiba ja kogutakse leivaretsepte, õpitakse ilukirja.
Töökojas, suure paberi tegemiseks mõeldud vanni kõrval seisab pesupulgaga nööri külge kinnitatud omatehtud paberist USA lipp. Anatoli Ljutjuk heiskab nööri mööda lipu samamoodi tegevat USA saatkonna kultuuriataee Eric A. Johnson, kui ta seal töötab. Ameeriklane ongi see, kes algatas kloostrikoolis paberitegemise.
Teise korruse seinal klaasi all seisavad juustumänguasjad. Tehtud vastavalt ukraina rahvatraditsioonile, mille kohaselt peaksid need ka 50 aasta pärast söödavad olema. Antud info valguses on siin tegu päris «värske» juustuga Bogdan Ljutjuki sõnul on need kujud vaid kuus aastat vanad.
Eestis elab umbes 300 kreeka-katoliiklast. Lisaks n-ö põlistele eestiukrainlastele käivad Kolme Käe Jumalaema kirikus ka siin vaid ajutiselt elavad ukraina võõrtöölised.
Koguduse preester Volodõmõr Palijenko on pärit Lääne-Ukrainast. Sarnaselt õigeusule lubab ka kreeka-katoliku kirik preestritel abielluda, aga ühe klausliga naine peab olema võetud enne, kui saadakse preestripühitsus. Tallinna ukraina koguduse preester on valinud vallalisuse.
Peale Tallinna elab kõige rohkem kreeka-katoliiklasi Põlvas, Savernas, Rakveres, Jõhvis ja Narvas, kuid esialgu on teise kiriku rajamine alles mõte.
Ukraina kreeka-katoliku kirik
sarnaneb liturgiliselt pigem õigeusu kui rooma-katoliku kirikuga, kuid allub Rooma paavstile; kiriku kõrgeim juht Eestis on katoliku piiskop Philippe Jourdan.
on Ukrainas õigeusu järel levikult teine usutunnistus ning katoliku kirikus ladina riituse koguduste järel oma kuue kuni kümne miljoni liikmega samuti arvukuselt teine liturgiline suund.
registreeriti Eestis esimest korda 1991. aastal, praegu kuulub sinna umbes 300 inimest.