Pronksöö kohturalli jõudis lõpusirgele

Üks pronksööde kuulsamaid tegelasi kokk Jevgeni Kazakov mõisteti kuueks kuuks trellide taha. Tema näol oli tegemist ühega kuuest isikust, kes pronksööl toime pandud tegude pärast reaalselt vangi mõisteti. Foto: Liis Treimann.

Harju maakohus langetab homme viimase kohtuotsuse seoses aprillirahutustega, mis lõpetab Harjumaal 92 isikuga seotud kohtuasjade sarja.

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis seoses pronksöö rahutustega kohtusse kokku 92 isikut. Enam kui kahe aasta eest aset leidnud rahutustega seotud kohtuasjadest peaks täna lahenduse leidma viimane Harjumaal.

Põhja ringkonnaprokuratuuri poolt kohtu alla antud isikutest on õigeks mõistetud seni vaid üks. Esmaspäeval langetab kohus otsuse Anton Stepnoi ja Valter Saaliste suhtes, keda süüdistati Tõnismäel politseinike ründamises ning Westmani äri ja Woodstocki baari rüüstamises.

Tallinnas on trellide taha saadetud kuus isikut

Pronksöö rahutuste ajal kinni peetud ligi tuhande isiku süü tuvastamisega on korrakaitseasutused ja prokuratuur tegelenud järjepidevalt. Nii näiteks tehti ühe isiku osalemine rahutustes kindlaks alles tänavu veebruaris ehk ligi kaks aastat pärast pronksööd. Uurijatel õnnestus tuvastada tema osalemine massirahutustes DNA abil.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Maria-Elisa Tuuliku sõnul oli enne esmaspäevast kohtuotsust edasi kaevatud kaks süüdimõistvat otsust. Mõlemal juhul jättis teise astme kohus otsuse jõusse.

Kõige karmimaks karistuseks oli 2 aastat 4 kuud reaalset vangistust, millest aasta määrati mässus osalemise eest ning ülejäänud oli varem kandmata karistus. Kokku mõisteti reaalselt vangi Harjumaal kuus isikut.

Üks nendest oli Liis Treimanni 2007. aasta parimal uudisfotol kujutatud ning palju tuntust kogunud kokk Ženja, kes rüüstas Pärnu maanteel R-kioskit ning teisi ärisid. Fotol varastatud maiustuste ja muude pisiasjade üle siirast rõõmu väljendav noormees mõisteti pooleks aastaks reaalselt vangi.

«Kõige sagedasem karistus oli tingimisi vangistus, mis mõisteti 52-le isikule,» selgitas Tuulik. Kõige enam karistati tema sõnul aastase tingimisi vangistusega 18-kuulise katseajaga.

Lisaks said 13 isikut karistada osaliselt tingimisi. Rahalised karistused jäid vahemikku 2000-9600 krooni.

Kaebused politseinike suhtes kohtusse ei jõudnud

Seoses pronksöö rahutustega laekus õiguskantslerile ka hulgaliselt kaebusi politsei tegevuse suhtes. Kokku sai õiguskantsler 52 kaebust isikutelt ning kaks inimõiguste teabekeskuselt.

«Enamus avaldustest edastati Põhja ringkonnaprokuratuuri, kuhu esitati kaebusi politsei vägivalla peale umbes 50 ringis. Kuna osa olid neist korduvad, siis päris täpselt originaalkaebuste arvu ei saa öelda,» selgitas Tuulik.

Esitatud kaebuste alusel politseivägivalla kohta alustati 8 kriminaalmenetlust. Ükski neist kohtusse ei jõudnud ning tänaseks on kõik menetlused lõpetatud.

Ida-Virumaal samuti üks kohtuasi lõpetamata

Kui Harjumaal võib pronksöö kohtuasjade saaga homse otsusega lõppeda, siis Viru ringkonnaprokuratuur on samuti vaid ühe kohtuotsuse kaugusel, et Tallinnast mitmesse Ida-Virumaa linna levinud rahutustega seotud kohtuasjad lõpetada.

Viru ringkonnaprokuratuur algatas seoses aprillirahutustega Ida-Virumaal 40 kriminaalasja, millest saadeti kohtusse 24.

Aprillirahutustega seotud rikkumistes kahtlustati 43 isikut, kellest kohtu alla saadeti 30. Ülejäänute suhtes lõpetati menetlus.

Tänaseks on kohtuotsus jõustunud 29 kohtu alla antud isiku suhtes. Menetluses on veel Juri Magerovit puudutav kriminaalasi.

Aprillirahutuste ajal Narvas politseinike solvamises ning vastupanu osutamises süüdistatud Magerovi on kaks madalamat kohtuastet õigeks mõistnud.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Mari Luugi sõnul ei olnud reedel prokurör veel otsustanud, kas pöördub edasi ka riigikohtusse.

Kõige enam algatati Ida-Virumaal aprillirahutustega seoses kriminaalmenetlusi Jõhvis.

Kuus kriminaalmenetlust alustati Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel. Üks Vaivara vallas ning kaks Kiviõlis.