Legendaarne Vaivara kalmistu seisab kiriku ja valla tüli tõttu räämas

Vaivara rohtukasvanud vana surnuaia lähedal asub Sinimägede memoriaal.

FOTO: Peeter Langovits.

1944. aasta sõjasuvel lahingute tulipunktis olnud ajalooline Vaivara vana kalmistu on räämas, sest vald ja kirik jagelevad, kes peaks korrastamise eest maksma.

Septembri alguses käis muinsuskaitseamet Ida-Virumaal Vaivara valda inspekteerimas ja leidis, et ajaloomälestisena kirjas olev Vaivara vana kalmistu on täiesti hooldamata - kalmistuala on rohtu kasvanud ja heakorrastamata.

Riikliku kaitse all oleva surnuaia eest peaks hoolt kandma selle omanik, EELK Narva Aleksandri kogudus.

Koguduse nimel kalmistute heakorra järele valvav Vaivara kalmistuvaht Aare Objartel ütles, et vana kalmistu ümbert nad niidavad, kuid kalmistu sisse on raske ligi pääseda.

Valla asi

«Tehnikaga ligi ei saa, niita ka ei saa, sest kogu see ala on täis vanu riste,» selgitas Objartel. See ei tähenda, et kalmistut üldse hooldada ei saaks, vaid see on Objarteli sõnul väga aja- ja töömahukas. «Trimmeriga sinna ligi ei saa, kõik on puhas käsitöö,» tõdes ta.

«See on praegu raha taga. Kuskil kuus aastat tagasi me koristasime seda kaks aastat järjest,» rääkis Objartel.

Narva Aleksandri kogudusel Objarteli sõnul selliseks tööks raha ei ole. Kirik ootab kalmistu korrastamiseks abi vallalt. «Vaivara vald sponsoreerib oma kalmistuid, aga kirikule vald raha ei anna,» ütles Objartel.

Nõudlik kogudus

Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid selgitas, et jagelemine Narva Aleksandri kogudusega algas siis, kui kirik mõned aastad tagasi soovis õigusjärgseid maid tagasi saada, mille hulka kuulub ka Vaivara vana surnuaed.

Vald oli sellega Luhalaidi sõnul igati nõus ning algatas samal ajal koos Narva ja Sillamäega sihtasutuse loomise, et jagada avalike kalmistute haldamise kulusid. «Pakkusime ka Aleksandri kogudusele selles sihtasutuses osalust, kuid nad suhtusid sellesse skeptiliselt,» rääkis Luhalaid.

Vallavanema sõnul tekkis probleem siis, kui Aleksandri kogudus kehtestas kogudusse mittekuuluvatele inimestele neile kuuluvatele kamistutele matmiseks väga kõrged hinnad. Luhalaidi sõnul lubas kogudus neist hindadest ainult sel juhul loobuda, kui vald nende kalmistute kulud kinni maksab.

Kokkulepe võimalik

«Saime Eesti luterliku kiriku piiskopiga kokku ja leppisime, et kirik saab Sininõmme ja Vaivara vana kalmistu. Uus Vaivara kalmistu, kuhu praeguseni maetakse, jääks vallale,» rääkis Luhalaid. «Kui matusteks avatud kalmistu tuleb vallale tagasi, siis katame Vaivara vana kalmistu hoolduskulud.»

Luhalaidi sõnul ei oldud koguduse poolt aga sellise pakkumisega nõus. Nagu Aare Objartel kinnitab, oli kiriku eesmärk vana õiguspärane maaomand taastada. Tema hinnangul on valla asi oma territooriumil asuva vaatamisväärsuse korrashoidmine.

«Minul on küllalt kurb ja valus seda vaadata, mis seal kalmistul toimub. Kadunud Arvo Puu (kalmistule mälestusmüüri rajaja 2000. aastal) töö on nüüd kõik tühja jooksunud,» tõdes Veikko Luhalaid.

Vallavanem ütles, et probleemi lahendamisest saab tõsisemalt edasi rääkida peale valimisi.

Vaivara vald sai tänavu parima heakorrastatud valla tiitli.


Vaivara vana kalmistu
- Matma hakati sinna pärast 1782. aastat.
- Juuli-augusti kaitselahingutes 1944 oli Vaivara kalmistu rindejooneks. Künnis, millel kalmistu asub, pakkus varjevõimalust ja nii kasutatigi kalmistu lääneserva astangut punkrite ehitamiseks, kalmistu varjus hoiti tankitõrjekahureid ja -rakette.
- Raudristid on kuuliauke täis, sest kalmistu oli ägeda kaudtule all.
- Suurem osa kahjustatud ristidest on uuesti üles aidatud pärast sõda.
- Kalmistu korrastamisega alustati laiemalt 1986. aastal.
2000. aastal korraldas Arvo Puu mälestusmüüri rajamise, kuhu on paigutatud kivitahvleid nii erinevate väeosade, langenud üksiksõdurite, hävinud ajalooliste hoonete kui ka teenekate Vaivara inimeste mälestuseks.

Allikas: Vaivara Sinimägede muuseum

Tagasi üles