Viimsis, Randvere ja Tammneeme külade piiril kõrgel kivirahnul kasvav Tädu kuusk, mille juures on pildistatud mitu põlvkonda sealkandis elanuid või suvitanuid, hakkas sel kevadel kuivama.
Kivil kasvava puu aeg saab ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tädu kuusk on tavatu kasvukoha ja suuruse tõttu Harjumaal looduskaitse objektiks kuulutatud. Suurest teest paarkümmend meetrit eemal kõrguva rahnu ja kuuse juurde tallati rada rohkem kui 50 aastat tagasi ja puu võeti 1960ndate aastate alguses kaitse alla.
Et kuuse okkad on pruuniks tõmbunud, sai Harjumaa keskkonnateenistus teada tänavu kevadel.
«Jah, see puu on surnud,» on Harjumaa keskkonnateenistuse peaspetsialist Tiina Napp nukker. Kuusele võis tema hinnangul saatuslikuks saada ekstreemne kasvukoht. «Eks tema aeg sai lihtsalt ümber,» selgitas Napp. «Ilmselt ei saanud ta kivi otsas juurte kaudu enam piisavalt toitu.»
Kohalik vaatamisväärsus
Tädu kuusk on alati kohalike ja külaliste seas au sees olnud. Jõulude ajal riputatakse puule ehteid ja kivirahnu ümbruses täidab küünlasära pimeda metsa. Vaatepilt on nii meeliülendav, et ehkki kuuske käib imetlemas tohutu rahvahulk, püsib selle ümbrus enamasti puhas ja korras ka terve ülejäänud aasta vältel.
Tädu kuusest on õppust võtnud veel mitu väiksemat kuuske, kes samas lähedal on end samuti kivi otsa kasvama sättinud. Lapsed käivad salamisi väikestele kuusepuudele juurte alla kive sokutamas, et needki võiks tulevikus maapinnast kõrgemal elada.
Puu vanust ei oska keegi öelda, sest nii kaua, kui inimesed mäletavad, on puu alati seal seisnud. Vanuse määramisel ei saa võrdlusi otsida teistelt sama mõõtu puudelt, sest kindlasti on eriskummaline kasvukoht jätnud jälgi nii pikkusesse kui ka ümbermõõtu.
Randvere külavanem Madis Kaasik meenutab, et nägi Tädu kuuske esimest korda üliõpilaspõlves 1950ndate aastate lõpus. «Minu meelest oli ta siis sama suur kui praegu,» mõtiskleb Kaasik.
Kuigi tormide ja tuulte käes langeb ümbruskonnas puid igal aastal kümnete kaupa, on Tädu kuusel õnnestunud kasvama jääda. Võib-olla ongi kuusk juured ümber kivi sättinud end tuule eest kaitstes, sest iilidel tuleks tema murdmiseks ka rahn ümber pöörata.
Mis kuivanud kuusest edasi saab, ei ole veel otsustatud. Tõenäoliselt lastakse puul oma kohal olla, kuni ta ohtlikuks muutub või murdub.
Madis Kaasik peab Tädu kuuse surma põhjustajaks kuuse-kooreüraskit, sest Viimsi metsades on selle puu koores elava ja oma haudeid puukoore alla peitva putuka ohvriks langenud ka palju teisi puid.
Kuigi Tädu kuuse juures teatab silt, et tegu on looduskaitseobjektiga, pole üraskil mingit austust ka selle märgi vastu, tõdes Kaasik.
Salapärane sünnilugu
Selle kohta, kuidas puu kivirahnu otsa sai, on erinevaid teooriaid. Ilmselt hakkas puuseeme kivi otsas idanema ajal, kui rahn oli kaetud metsakõdu ja risuga ning sinna tekkinud keskkond võimaldas väikesel taimel eluks piisavalt toitu ja vett saada.
Arvatakse ka, et rahn on külmakergetega ülespoole kerkinud või on metsaalust pinnast kohendatud, kuid kuusk on suutnud oma juuri siiski piisavalt kiiresti ja tugevasti maa sisse kinnitada.
Tädu kuusk
Kasvab 1,6 meetri kõrgusel 12-meetrise ümbermõõduga kivirahnul.
Puu on 20 meetrit kõrge ja 1,1-meetrise läbimõõduga.
Kuusk sirutab rahnu otsast maasse neli juurt, mille jämedus on 1628 sentimeetrit ja pikkus 2,32,7 meetrit.
Puu võeti looduskaitse alla 1960ndate aastate algul.
Vanus on teadmata.