Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/04/03/158560t1hc583.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2207323t1hc2cf.jpg)
Ühekordse kasutusega prill-laud, veekindlad tikud, uus lauamäng ja tolmuimejaga puur need on vaid mõned tänavu tunnustuse saanud leiutistest, mille on välja mõelnud eestlased. Mida eestlased veel on leiutanud, uurisid Rasmus Kagge ja Vahur Koorits.
Kes poleks seisnud silmitsi kriisiga: vihmavalingu all on tarvis läita lõke, ent ainus toos tikke taskus veab sind kõige tähtsamal hetkel alt. Lööd liiste üksteise järel vastu topsi väävliriba, kuid ei mingit leeki. Sest riba vettib, kate koorub, väävel sulab ja tikud murduvad.
Paneb ju vanduma ja vihaselt mõtlema, et miks, põrgu päralt, ei ole keegi senini välja mõelnud tikutoosi, millel väävliriba ja tikud oleksid vihmapiiskade eest kaitstud? Mille puuliiste ei peaks vastu topsi taguma ja riskima kärsanud auguga särgis, kui viimaks plahvatab ja põlev väävlipiisk sulle külge kargab. Ning ilmselt leiaks neidki, kellele lihtsalt ei meeldi, kui tulepuudetops astudes taskust ta-ta-ta-rütmi taustaks mängib. Nemad tahaksid ehk vaikseid tikke.
Trummid, põrisege; fanfaarid, hõisake lõpuks ometi on sellised tikud leiutatud! Siin, Eestis. Ja üldsegi mitte Viljandi tikuvabriku suurmeistrite poolt. Selle kasuliku mudeli on sünnitanud ja patendiametis oma nimele registreerinud hoopis noorte muusikute pere pianist Reinis (30) ja poplaulja Danoa (24) Kampe.
Näpatud suitsud andsid hiilgava idee
Lugu sellest, kuidas karbi sisemusse peidetud väävliriba ja selle vahelt välja tõmmatavate tikkudega toos sündis, oleks Reinisele toonud korraliku nahatäie, kui ta oleks oma avastusest emale-isale rääkinud juba siis, kui see idee kuue-seitsme aastase poisikluti pähe tuli.
«Himu suitsetamist proovida oli toona nii suur, et näppasin isa tagant Ameerikast saadetud sigaretid ning üritasin neid maal vanaisa kuuri taga salaja tõmmata,» meenutab Reinis. «Ükski tikk aga ei süttinud, sest vihma kallas ja nii tikud kui ka väävliriba said märjaks.»
Nii nihverdas Reinis vanaisa tagant veel ühe tikutopsi ja pusis pappi voltides valmis vihmakindla mudeli, mille väärtust ei osanud ta õnnelikuna oma esimest tobi tõmmates veel mõista. «Minu jaoks oli see aastaid lihtsalt üks lahe tikutoositrikk, millega sõprade ees vahel hiilata,» lisab ta.
Et lapsepõlvetrikis võib peituda midagi enamat, aimas Reinis kolm aastat tagasi, kui ta müüs ühes abikaasa Danoaga Eestis kogu maise vara ja põrutas Euroopasse õnne otsima. Neli kuud päeva kaupa elades ja juhutöödest elatudes jõuti viimaks olukorrani, kus näpud oli üsna põhjas.
«Tavaliselt tekivad ju head ideed, kuidas raha teenida, alles siis, kui oled täiesti nurka surutud,» meenutab Reinis. «Nii meenus ka too lapsepõlve tikutoositrikk, millest Danoa väga vaimustusse sattus ja mind igal sammul tagant utsitas, et me seda ideed edasi arendaksime. Ilma temata poleks me praegu nii kaugel.»
Ootab rahastajat
Indu lisas seegi, et noorukieas poistekooriga pool maailma läbi sõitnud Reinis ei olnud oma avastust veel kusagil müügil kohanud. Kahtlus «äkki oleme esimesed» sai kinnitust, kui Reinis ja Danoa tikutoosi patendivoliniku juurde viisid ja too maailmaavarustest tuvastas, et tõesti: ühtegi sellist tikutoosimudelit ei ole seni kusagil registreeritud.
Patendiametis paberite määrimine ja uurimisperiood võttis aega pea pool aastat, enne kui tänavu jaanuaris tunnistati Kampede leid sedavõrd omanäoliseks, et sellele anti kasuliku mudeli sertifikaat. Patenti pole noor pere tikutoosile veel võtta jõudnud ning selle tootmise mõtteidki alles mõlgutatakse, sest raha napib.
«Praegu otsime investorit, kes usuks meie uuenduslikku ja praktilisse tikukarpi ning oleks nõus rahastama selle patenteerimist ja tootmist mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelisel turul,» lisab Danoa. «Nii head ja lihtsat ideed riiulile tolmu koguma jätta me küll ei tahaks.»
Patendiameti peadirektori esimese asetäitja Toomas Lumi sõnul jääbki patentide tootmisesse rakendamine tavaliselt just raha taha, sest masstootmine nõuab sadu kordi rohkem raha kui leiutamine. Seetõttu jõuavadki vaid väga vähesed eestlaste leiutised poelettidele.
Läbilöönud avastustest tuleb Lumel aga esimese asjana kohe meelde piimhappebakter ME-3, mis tänu oma tervisele kasulikele omadustele on lisatud Tallinna Piimatööstuse «Helluse» tootesarja.
Igal aastal esitavad eestlased patendiametile umbes 50 avaldust patendi ja 100 avaldust kasuliku mudeli registreerimiseks. Samas teevad paljud siinsed leiutajad oma patendiavaldused otse välismaale, sest Eesti patendiamet kaitseb leiutajate õigusi vaid siin ning välismaal oma leiutise kaitsmiseks tuleb see ka vastava riigi patendiametis patentida. Seetõttu tuleb ka siinsel patendiametil palju välismaiseid leiutisi kaitse alla võtta.
Välisfirmad patendivad oma leiutisi Euroopa patendiameti väljastatava Euroopa patendi abil. See annab leiutisele ühe ropsuga patendi kuni 37 riigis. Kuna igas riigis patendi võtmine maksab, eelistavad Euroopa patenti võtvad firmad võtta tunnistus vaid nendest riikidest, kus nad leiutist ka müüa tahavad.
Lumi sõnul registreeris siinne patendiamet eelmisel aastal 500 Euroopa patenti, sel aastal on neid tõenäoliselt juba tuhat ja järgmiseks aastaks ennustas Lumi kaht tuhandet Euroopa patenti.
Saarlase leiutised sünnivad vajadusest
Nii nagu pisikesel Reinisel sündis tikutoosi idee toona küll laiduväärt, ent siiski praktilisest vajadusest, nii on oma kasulikud mudelid välja mõelnud ka Saaremaa Miku talu peremees Indrek Tamre (53). Tema viimane patendiametis registreeritud leid sündis näiteks VirtsuKuivastu praami tualetis.
«Ilmselt paljusid inimesi ja eriti naisi häirib, et WC-pottide prill-lauad avalikes tualettides on tihti mustad ja peletavad sind eemale,» selgitab Tamre. Tualettpaberirullist tükke rebides ja nendega prill-lauda kattes ei saavuta aga kunagi head tulemust, sest need ei püsi potil ning mustus tungib paberist läbi. Eriti laevas, kus pidevalt kõigutab ja WC-pott kaldu.
Just sellises täbaras olukorras kukkuski oma talus 150 viljapuud kasvatava Tamre pähe õun, et vaja oleks ühekordselt kasutatavat prill-lauda, mis erinevalt juba kasutatavaist seisaks kindlalt potil ning oleks nii paks, et vedelik sellest läbi ei tungi.
Nii sündiski mudel: prill-laua külgedel on viis nuppu, mille külge kinnitatakse paberist kate sobivate kinnitusaukudega. Viimane on mitmekihilisest lahustuvast paberist, mille võib pärast protseduure joonelt potti visata, sest see sulab seal ära. «Mõelge, kui hea oleks naistel selliseid prill-laudu ridikülis kanda,» ei varja Tamre rõõmu oma avastuse üle.
Leiutamine meeldib
Mees näeb, et sellistel prill-laudadel oleks hea minek nii haiglates, koolides, toidu- ja pidukohtades ning igal pool mujal, kus tualetid kõigile avatud. Paberlaudu võiks neis paigus tasuta jagada, pakub nupumees.
Tõsi, ka Tamrel on rahaprobleemid ja temagi otsib investorit, kes idee ellu viiks. Kui aga keegi prill-lauast vaimustusse ei satu, pole kah hullu, sest leiutisi on tal lausa lademetes. Esimesed ideed viis ta notarile kinnitamiseks juba Nõukogude ajal. «Mulle meeldib leiutada, sest kui vaadata ringi, näeb kõikjal probleeme, mis vajavad lahendusi,» ütleb ta.
Nii sündis Tamre peas mõte erivärviliste, vilkuvate postidega ülekäiguraja tähistussüsteemist, kui ta oleks Tallinnas Mustamäe ringristmikul sõites ema lapsega napilt alla ajanud, sest kõrvalseisjad varjasid tema vaatevälja. Uudne ülekäiguraja märgistus hakkaks autojuhtide tähelepanu äratamiseks piiksuma ja postid vilkuma, kui jalakäija sebra juurde jõuab.
«Praktiline vajadus sunnib ju tagant, sest kes meist tahaks kedagi surnuks sõita või oma lähedast kaotada seetõttu, et autojuht ei märganud jalakäijat,» lausub Tamre. Just need kaks ideed on leiutaja juba ka patendiameti heakskiidul kasulike mudelitena enda nimele registreerinud. Juba on analüüsimisel veel suur hulk tema ideid, mis ainulaadseiks osutudes samuti sertifikaadi saavad.
«Ideid tuleb tegelikult rohkem kui neid registreerida jõuab,» lisab aiapidaja. «Oleks vaid mõni hea mees, kes rahakotiga appi tuleks ja need teoks aitaks teha, sest ega mul endal mahti pole nendega jännata. Mina ainult leiutan.»
Kas teate?
Patent, kasulik mudel, kaubamärk mis neil vahet?
Patent on kuni 20 aastat kehtiv leiutise õiguskaitse vorm. Leiutise all mõeldakse tehnilisi lahendusi. Patendi taotlemine maksab Eestis 3500 krooni ja patendi jõushoidmiseks tuleb igal aastal lõivu maksta, kusjuures lõivud suurenevad iga aasta.
Kasulik mudel on leiutise kaitsmise odavam ja lihtsam vorm. Kasuliku mudelina kaitstakse samu leiutisi mida patendigagi, välja arvatud biotehnoloogilised leiutised. Samas ei tehta kasulikule mudelile sama põhjalikku analüüsi ja kasuliku mudeli avalduse lõiv on vaid 400 krooni. Kasulik mudel kehtib neli aastat, hiljem saab seda väikese tasu eest pikendada veel neljaks aastaks ja pärast veel kaheks aastaks.
Kaubamärke on samuti võimalik väärkasutamise eest kaitsta. Kaubamärk on seaduse järgi tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav ning selle kaitse takistab selle kaubamärgi omaniku loata kasutamist.
Eestlaste leiutised:
Nelja posti ja sebramustrilise triibulise teekattemärgistusega jalakäijate ülekäiguraja tähistussüsteem.
Avalike tualettruumide ühekordne prill-lauakate, mille võib pärast kasutamist ära visata ja mis laguneb vees.
Kabetaoline mäng, mille mänguväljal on 4 x 6 ruutu ja mõlemal värvil neli nuppu. Mängunuppudeks võivad olla ka eri värvi joogid, ja võidetud nupu sisu jääb mängijale auhinnaks.
Veepinnal ujuvale alusele paigutatud ujuv hüdroelektrijaam võimsusega 200500 vatti.
Uus kiirlugemissüsteem, mida kasutades silmad ei liigu, vaid lehekülje sisu haaratakse ühe pilguga. Õppides vähendatakse tähtede suurust, et suurendada infomahtu.
Ülespidi puurimiseks mõeldud puur, mis sisaldab koonusekujulist anumat, et kaitsta puurpadrunit tolmu eest.
Allikas: patendiamet